Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estikol on kasulik omada nii kaubandust kui tootmist
Vastab ASi Estiko nõukogu esimees Kalju Hellenurm
Oleme ammu otsinud võimalust tulla äärelinnast kesklinna. Aasta tagasi tekkis konkreetne idee ehitada ärikeskus bussijaama baasil.
Läbirääkimised Tarbusega algasid eelmise aasta detsembris. Lepingus on täna ehk linna huvid rohkemgi kaitstud kui meie huvid. Näiteks juhatuse koosseis määratakse konsensuse, mitte hääleõiguse alusel.
Tahame klassikalise bussijaama struktuuri lõhkuda. Bussijaam ei pea olema selline, kus inimesed konutavad vana traditsiooni kohaselt kõva pingi peal ja ootavad bussi.
Leiame, et meie projektis saab edukalt ühendada reisija ja ostja huvid. Ostjad saavad justkui muuseas bussiliikluse infot ja bussisõitja on omakorda ärikeskuse potentsiaalne klient.
Ei vaidle vastu, asukoht tuleb ainult kasuks. Kuid igal juhul poleks me sellest projektist nii huvitatud, kui sellel kohal poleks bussiliiklust. Olen veendunud, et mõne aja pärast sõidavad inimesed bussidega palju rohkem kui praegu. Selge on ka see, et teedeehitus jääb ajale jalgu ja Tallinna-Tartu kiirtee ei sünni üleöö.
Ärikeskuse lõplik maksumus tänastes hindades küünib 50 miljoni kroonini. Võrdluseks: E-Kaubamajja oleme kahe aasta jooksul investeerinud 21 miljonit krooni. Tõsi, E-Kaubamaja sündis vanade hoonete baasil.
Ehituse esimeses etapis rekonstrueeritakse bussijaam ja ehitatakse supermarket, ning SPARi kaubamärgi all töötav toidukauplus, mille omanik on Emajõe Ärikeskus.
SPARi juhtkonnaga on meil kokkulepe, mille kohaselt peame hea seisma selle eest, et kolme aasta jooksul tegutseks Eestis 15 suurt toidupoodi, mis kannavad SPARi kaubamärki. Praegu võib juba kindlalt öelda, et lisaks Tartu poodidele on kohe-kohe SPARi ketiga ühinemas kauplus Tallinnas Haabneemel.
Meile meeldis idee, millele SPAR on üles ehitatud. Kui enamiku kaubanduskettide puhul eeldab ketti kuulumine omaniku muutust ehk oma omandi loovutamist, siis SPARiga liitumine toimub frantsiisi ostmise teel. Kaupluse omanik jääb omanikuks edasi, kauplus hakkab vaid uue kaubamärgi all tööle.
Võtan omaks, et oleme oma tootmist vähem reklaaminud. Aga eks ka ajakirjandusele meeldi valgustada ikka seda, mis kõikidele näha. Kaubandus on igale inimesele nähtav, tootmine käib kinniste uste taga.
Meile on majanduslikult otstarbekas omada kahte tegevusvaldkonda -- nii tootmist kui kaubandust. Kaubandus annab iga päev stabiilse rahavoo, mis kontserni finantside planeerimisel on väga oluline. Kuigi kaubanduses on suuremad käibed, tuleb täna veel põhiosa kasumist ikka tootmisest. Kui kaubanduse käive moodustab 70% ja tootmise käive 30%, siis kasum jaguneb täpselt vastupidi. Prognooside kohaselt peaksime tänavu saama üheksa miljonit krooni kasumit.
Meie kolm tütarettevõtet -- AS Estiko-Plastar, AS Estiko-Survis ja AS Estiko-Wellpakk -- toodavad mitmesuguseid kilepakendeid. Kogu Wellpaki toodangu tarbib kodumaine toiduainetetööstus. Plastari toodangust läheb 80% eksporti, tuntuim toode on piimapakikile.
Kuni tänaseni ei saada aru, et kui me 1991. aastal Estiko moodustasime, ei olnud see mitte töökollektiivi aktsiaselts, vaid 900 inimest üle terve Eesti panid oma säästud sellesse seltsi. Oma töötajate osa oli ehk 20%.
Estiko põhiaktsionäride ring on algusest peale säilinud. Kui alguses ei saanud rääkida kontrollpaki omanikust, siis praegu kontrollib 10 eraisikut 60% Estiko aktsiatest. Minule kuulub 20% Estikost, Neinar Selile umbes 12%, suuremad osanikud on Estiko tegevdirektor Ülo Ploom, Jaak Võsu, Lembit Uiga, Enn Roolaht jt.
Estiko pole põhimõtteliselt poliitikategemist rahaga toetanud ja eelkõige seepärast, et Estiko aktsionäriks on reformierakonna mitmed juhtfiguurid.
Muide, Estiko nõukogu liige Valve Kirsipuu on Estiko aktsionär algusest peale, Selist sai aktsionär veidi hiljem. Küll aga leian ettevõtjana, et just reformierakonna ideed sobivad ettevõtlusega kõige rohkem.
Võib-olla oli Estikol või isegi minul endal veidi õnne selles mõttes, et moodustasime 1988. aastal ühe Austria firmaga esimesi ühisfirmasid Liidus.
Sealt sain kogemuse, mille väärtust oskan tänagi hinnata. Estikos on suhteliselt range rahavoogude kontroll. Omanik peab teadma täpselt, milleks igat senti kulutati.
Ma pole kunagi tahtnud olla Vestmann Vestmanni uulitsalt.
E on lihtsalt Estiko kaubamärk. E tähega algavad sellised ilusad sõnad nagu Eesti, ema, Emajõgi.