Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit tahab valuutaturu üle kavaldada
Seepärast kaaluvad ELi keskpankurid valuutakursi tingimuste etteteatamist, et mitte jätta otsuse langetamist rahaliidu algusse 1999. a 1. jaanuaril. Seega langetatakse otsus valuutakursside kohta tunduvalt varem ning valuutade üleminekul eurole ei ole enam tähtis, milline on konkreetse valuuta kurss 1998. a 31. detsembril.
«Mida varem seda tehakse, seda parem,» ütles mõjuvõimsa Saksa liidupanga esindaja.
Belgia rahandusministri Philippe Maystadti sõnul on väga oluline, et Euroopa ametnikud langetaksid oma otsuse enne rahaliidu käivitamist. «Kõik on üksmeelsed selles, et rahaliiduga ühinemise kurss ei saa põhineda päevakursil.»
Teoorias peaks see välja nägema nõnda, et kui valuutaturud teavad, millisel tasemel intressimäärad rahaliidu käivitudes on, siis suunavad nad neid ka selles suunas. Teades, et Euroopa liidritel on võimu intressimäärad administratiivselt kehtestada, ei ole tõenäoline ka tormi vallandumine valuutaturul, nagu möödanikus on juhtunud.
Küsimus on rahvuslike valuutade ristkurssides.
Euroopa Liidu lubadus vahetada euro üks ühe vastu ECUga tähendab seda, et euro ja dollari vahetuskurss rahaliidu esimesel päeval võrdub ECU ja dollari vahetuskursiga 1988. a viimasel päeval.
ECU on liitvaluuta, mis põhineb valuutakorvil.
ELi ametnikud kaaluvad rahvuslike valuutade eurole üleminekul kaht meetodit -- kas võtta aluseks Euroopa valuutakursimehhanismi (ERM) keskmine kurss või siis arvutada keskmine välja. Viimast ideed toetab Euroopa rahainstituudi direktor Alexandre Lamfalussy.
«Kõigi taskutes on rahaliidu käivitudes euro, kuigi rahatähtedel seisab esialgu frank või mark,» ütles Banque Francaise du Commerce Exterieur' ökonomist Francois Chevallier.
Rahvuslikud valuutad jäävad ringlusse 2002. aastani. REUTER-BNS