Algab Kaarepere ja Arhipovi kohtuprotsess

Artikkel

- Uudised
- 3. november 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algab Kaarepere ja Arhipovi kohtuprotsess
Mehi süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ning ametialases lohakuses, mille tagajärjel olevat tekkinud 155 miljoni kroonine kahju.
Rein Kaarepere ütles protsessi kohta, et ta loodab väga kohtu eelarvamustevabale suhtumisele. «Loodan, et lõpuks ometi tuuakse päevavalgele tõde, mis ilmselt kujuneb paljudele üllatuseks,» tõdes endine pangajuht.
Tartu Kommertspanga pankrotihaldur Andrus Ansip ütles, et tekkinud kahju ja ametialase lohakuse seostamine kaitsepolitsei poolt on meelevaldne. Sellega seoses meenutas ta keskuurimisbüroost kaitsepolitseisse üle läinud uurija Koit Annama pealekäimist halduritele, et need Kaarepere vastu 155 miljoni kroonise tsiviilhagi esitaksid.
Eesti Panga algatatud sundlikvideerimise alguseks 1992. aasta lõpus oli Tartu Kommertspangale nõudeid 450 mln krooni ulatuses. Pankroti väljakuulutamise hetkeks olid need kahanenud 136 mln kroonile.
Seda 136 miljonit, millele lisandub aktsionäride kaotatud 19 miljonit, pannaksegi Kaarepere ametialase lohakuse arvele.
Kui möödunud aastal jaotusettepanekud kinnitati, oli jäänud rahuldamata nõudeid 57 mln krooni. Selle katmiseks piisanuks, kui RE Eesti Kütus oleks oma võetud garandikohustusi täitnud.
Andrus Ansip jagas Rein Kaarepere arvamust, et Tartu Kommertspanga päästmiseks oleks piisanud Eesti Panga 60 mln kroonisest laenust.
Eesti Panga juhtide Siim Kallase ja Vahur Krafti väidete kohaselt oleks Tartu panga päästmiseks vaja läinud vähemalt 200 mln krooni. Tartu Kommertspanga moratooriumihalduriks olnud Kraft on väitnud, et panga finantsseis oli absoluutselt analüüsimatu.
Ansip avaldas arvamust, et Tartu Kommertspanga laenuportfell oli märksa rohkem korras kui näiteks Sotsiaalpanga oma, mille päästmiseks raiskas Eesti Pank sadu miljoneid.
Kohe pärast rahareformi avastas Kaarepere määratud pangasisene revisjon 30 mln krooni ulatuses panga kahjuks tehtud valekandeid, mis ka kõik heastati. Eesti Panga algatatud sundlikvideerimisega revisjon peatati. Sundlikvideerimise käigus avastati veel 30 mln krooni ulatuses valeülekandeid, kusjuures mitmed neist tehti juba sundlikvideerimise käigus, mil Kaarepere oli tegevjuhi kohalt eemaldatud.
Ansipi sõnul oli valuutaraamatupidamise suurim vajakajäämine kahepoolsete kirjete puudumine, mille tõttu tekkiski kontrollimatu seis.
Kui Kaarepere kohtu ette kutsuti, siis pidanuks tema kõrval seisma ka Tartu Kommertspanga esimene tegevjuht Ants Veetõusme, lausus Ansip.
Veetõusme allkirjaga väljastati Venemaale 5 mln dollariga võrreldav seni tagasisaamata rublalaen ning osteti 948 mln rubla eest Mustal merel seilanud reisilaev Moldova, mille 50% aktsiatest kuulub seniajani Veetõusme loodud ASile TFK.
Rein Kaarepere kaitsjad vandeadvokaadid Simon S. Levin ja Jüri Raidla, samuti Viktor Arhipovi kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik esitasid uurimise käigus mitu taotlust lisatoimingute tegemiseks, mis aga enamikus jäeti rahuldamata.
Riiklik süüdistaja on täna algaval protsessil riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Süüdistuse kinnitanud riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs on tunnistanud, et Kaarepere ja Arhipovi vastu esitatud süüdistused on suuresti hinnangute küsimus. Samas ei näinud ma muud väljapääsu kui kogu materjal kohtusse saata, märkis Kirs.
Hetkel kuum