Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Praegused tööseadused eelistavad töövõtjat
«Tööandjad peavad nõudma, et seadusloome protsessi kaasataks ka valitsusvälised organisatsioonid,» lausus Päärendson. «See tagab seaduste parema kvaliteedi ja nende ellurakendmise.»
Tööandjad soovivad osaleda detsembris sotsiaalministeeriumi tellimusel valmiva tööseadustiku üldosa ja töölepinguseaduse uue versiooni arutamisel.
Eestis puudub korralik ümber- ja täiendõppe süsteem, mistõttu üks süüdlane töö kaotanud inimestele stressi tekitamisel on ka riik, leidis Päärendson. «Kui inimene otsesel erialal tööd ei leia, on teda vaja edasi harida ja õpetada,» lausus Päärendson.
Seminaril kerkis üles ka töötajate ülemaksmise küsimus. «Tööandjas tekitab stressi pidev hirm, et ta investeerib töötajasse ega tea iial, millal tuleb keegi teine, kes töötaja kõrgema palgapakkumusega üle lööb,» rääkis Päärendson.
Ehitusfirma Wiklar arendusdirektor Peeter Rostfeldt lausus, et veelgi tõsisem probleem on see, et töötaja tööraamatusse ei tohi kirja panna tema vallandamise tegelikku süüd, kui ta on olnud looder või näiteks varastanud firma tagant.
«Praeguste seaduste järgi on see tööraamatu rikkumine ja kirjutatakse lihtsalt, et tööleping on nimetatud kuupäeval lõppenud,» lausus Rostfeldt. «Aga minu juures ta nädalate kaupa jõi, ma lasin ta lahti ja ta võttis tööriistadki kaasa. Samal ajal läheb ta järgmine päev teise tööandja juurde, ilus nägu peas ja ütleb, et on tore inimene.»
Rostfeldt rääkis, et praeguste seadustega on keelatud pidada n-ö musti nimekirju usalduse kaotanud töötajatest, kuna see olevat inimese kiusamine. Paljud erialaliidud tema teada selliseid nimekirju siiski mitteametlikult peavad.
Rostfeldt leidis, et tööseadused on võrreldes nõukogude ajaga muudetud enam töövõtjakesksemaks.