Tollikontroll erakätesse

«Kes on tellinud muusika?» oli küsitud anonüümses faksiteates, mis tuli pärast seda, kui oli ilmunud minu artikkel erafirma teenuste kasutamisvõimalusest tollis.

Muusika tellis Eesti toll, kelle tegematajätmisi peavad alkoholi- ja kütusefirmad 300 miljoni kroonise kahju tekitamiseks riigile, võin ajakirjanikuna üles tunnistada. Eesti firmad jäävad pikemas perspektiivis salakaubale alla, pankrotistuvad, inimesed jäävad tööta ja lõpuks polegi enam kedagi, kellelt makse nõuda.

Kui Eesti kodanik ja maksumaksja mõistan ma kütuse- ja alkoholiärimehi poolelt sõnalt. Ka nemad toetavad maksudega sedasama tolli, mis ebaefektiivselt töötades salakauba maale laseb.

On üldteada tõde, et ükski eraettevõte ei hoia niisama palgal töötajat, kes oma ülesannetega toime ei tule. Mispärast peaks mina ja teised maksumaksjad siin tolli tegevuse suhtes erandeid tegema.

Tolliameti peadirektori asetäitja Rein Velling ajas ümmargust juttu, et tollis peavad töötama Eesti riigiametnikud, sest erafirmasid on riskantne juurde lasta, kuna kunagi ei tea, mis sellest firmast saab ja seda ka ei tea, kas see firma ikka on lõpuni usaldusväärne. Ma ei saa päris hästi aru, mis imeloom see Eesti riigiametnik on, et teda millegagi asendada ei saa. Ajaloost on teada juhtumeid, kus ka kõrged riigiametnikud on riigi huvidesse kuritegelikult suhtunud ja miski ei välista, et seda ka edaspidi ei tehta. Nii näiteks laekus Indoneesias tollimakse kolm korda rohkem pärast seda, kui oma riigi korrumpeerunud tolliametnikud asendati ühe Shveitsi firmaga töötajatega.

Miks ei või sedasama indoneeslaste nippi kasutada Eestis, kus salakaup imbub riiki ja tolliamet ei suuda sellega toime tulla.

Nii et palkame kellegi teise ja jutul lõpp.