11. november 1996
Jaga lugu:

Andmete järelevalvajaks hakkab siseministeerium

Jaanuaris tegutsemist alustava andmekaitse järelevalve asutusega seotud ettevalmistusi juhtiv siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ütles, et esialgu hakkab osakonnas tööle neli kuni viis inimest.

Kuna valitsus tegi otsuse, et see vormistatakse mitte asutuseks, vaid osakonnaks, tuleb justiitsministeeriumil eelnevalt muuta suvel vastu võetud isikuandmete kaitse seadust, mis näeb ette asutuse loomist, märkis Sepp.

Sepp nõustus, et karistused isikuandmete lekitamise eest ei ole piisavad. Isikuandmete kaitse seaduses nähakse andmetöötlemise ja -hoidmise korra rikkumise eest ette nii distsiplinaar-, haldus- kui kriminaalvastutust.

Näiteks isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise või isikuandmete kaitse abinõude mittetäitmise eest määratakse rahatrahv kümne kuni 200 päevapalga ulatuses.

Eesti Päevalehe andmetel liigub mustal turul 20 000 kuni 50 000 krooni maksev elektrooniline andmebaas maksuameti, autoregistrikeskuse, ASi Radiolinja, ASi Eesti Mobiiltelefon ja aadressbüroo infoga kokku mitmesaja tuhande inimese andmetest.

«Need andmed on köki-möki. See, et Tiit Vähi on laenanud 500 000 krooni, oli mulle ajakirjanduse kaudu juba pool aastat tagasi teada,» lausus Sepp. «Ma arvan, et see infobaas ei kujuta Eesti majandusele mingit ohtu, vähemalt sellisel kujul mitte,» märkis ta.

Maksuameti peadirektori Kalev Järvelille sõnul ei ole ta oma silmaga näinud ühtegi andmebaasi, mille info on maksuametist välja imbunud. «Mul on seepärast raske midagi väita, sest ma ei tea, mis andmed konkreetselt on lekkinud,» lausus Järvelill. «Andmed meie võlgnike kohta on aga avalikud.»

Maksuameti peadirektor sõnas veel, et ametlikult on maksuamet andmeid maksuvõlglaste kohta müünud ASile Krediidiinfo. Et sama paketti oleks müüdud teistele erafirmadele, Järvelillele ei meenunud.

Ta lisas, et arvutihäkkeritel pole võimalik maksuameti infosüsteemi tungida. «Meil on arenemisjärgus süsteem, me pole kuskil võrgus,» märkis Järvelill.

Suurimat isikuandmebaasi -- rahvastiku andmebaasi poolteise miljoni inimese kohta -- haldava riigiarvutuskeskuse direktor Raivo Kasemaa rääkis, et õnneks ei ole pahandusi põhjustanud andmeid lekkinud talle alluvast asutusest, kus on tarvitusele võetud mitmekordsed turvameetmed.

Kasemaa märkis, et ei isikuandmete kaitse seadus ega järelevalveasutus aita andmete lekitamist vältida, kuna sanktsioonid on väga nõrgad. Kasemaa sõnul olid isikuandmete kaitse seaduse eelnõus kirjas algul märksa rangemad karistused, mis aga menetlemise käigus muudeti leebemaks.

Seepärast oleks tema sõnul vaja valitsuse määrust, mis kehtestaks andmekaitse nõuete rikkumise eest praegustest tugevamad sanktsioonid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum