Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Andmete järelevalvajaks hakkab siseministeerium

    Jaanuaris tegutsemist alustava andmekaitse järelevalve asutusega seotud ettevalmistusi juhtiv siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ütles, et esialgu hakkab osakonnas tööle neli kuni viis inimest.
    Kuna valitsus tegi otsuse, et see vormistatakse mitte asutuseks, vaid osakonnaks, tuleb justiitsministeeriumil eelnevalt muuta suvel vastu võetud isikuandmete kaitse seadust, mis näeb ette asutuse loomist, märkis Sepp.
    Sepp nõustus, et karistused isikuandmete lekitamise eest ei ole piisavad. Isikuandmete kaitse seaduses nähakse andmetöötlemise ja -hoidmise korra rikkumise eest ette nii distsiplinaar-, haldus- kui kriminaalvastutust.
    Näiteks isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise või isikuandmete kaitse abinõude mittetäitmise eest määratakse rahatrahv kümne kuni 200 päevapalga ulatuses.
    Eesti Päevalehe andmetel liigub mustal turul 20 000 kuni 50 000 krooni maksev elektrooniline andmebaas maksuameti, autoregistrikeskuse, ASi Radiolinja, ASi Eesti Mobiiltelefon ja aadressbüroo infoga kokku mitmesaja tuhande inimese andmetest.
    «Need andmed on köki-möki. See, et Tiit Vähi on laenanud 500 000 krooni, oli mulle ajakirjanduse kaudu juba pool aastat tagasi teada,» lausus Sepp. «Ma arvan, et see infobaas ei kujuta Eesti majandusele mingit ohtu, vähemalt sellisel kujul mitte,» märkis ta.
    Maksuameti peadirektori Kalev Järvelille sõnul ei ole ta oma silmaga näinud ühtegi andmebaasi, mille info on maksuametist välja imbunud. «Mul on seepärast raske midagi väita, sest ma ei tea, mis andmed konkreetselt on lekkinud,» lausus Järvelill. «Andmed meie võlgnike kohta on aga avalikud.»
    Maksuameti peadirektor sõnas veel, et ametlikult on maksuamet andmeid maksuvõlglaste kohta müünud ASile Krediidiinfo. Et sama paketti oleks müüdud teistele erafirmadele, Järvelillele ei meenunud.
    Ta lisas, et arvutihäkkeritel pole võimalik maksuameti infosüsteemi tungida. «Meil on arenemisjärgus süsteem, me pole kuskil võrgus,» märkis Järvelill.
    Suurimat isikuandmebaasi -- rahvastiku andmebaasi poolteise miljoni inimese kohta -- haldava riigiarvutuskeskuse direktor Raivo Kasemaa rääkis, et õnneks ei ole pahandusi põhjustanud andmeid lekkinud talle alluvast asutusest, kus on tarvitusele võetud mitmekordsed turvameetmed.
    Kasemaa märkis, et ei isikuandmete kaitse seadus ega järelevalveasutus aita andmete lekitamist vältida, kuna sanktsioonid on väga nõrgad. Kasemaa sõnul olid isikuandmete kaitse seaduse eelnõus kirjas algul märksa rangemad karistused, mis aga menetlemise käigus muudeti leebemaks.
    Seepärast oleks tema sõnul vaja valitsuse määrust, mis kehtestaks andmekaitse nõuete rikkumise eest praegustest tugevamad sanktsioonid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Olulisemad lood

Ossipenko ja trobikond ametnikke peeti korruptsioonikahtlusega kinni
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.