Artikkel
    • Uudised
    • 11. november 1996 kell 22:00
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infosüsteemid ei valmi kunagi

    Vastab Arvo Ott riigikantselei infosüsteemide osakonnast

    Tegime sel aastal statistikat. Selle järgi peaks riigiasutuste personaalarvutitega varustatus olema aasta lõpuks ligi 80 protsenti. Esimene, ekstensiivse arengu etapp, kus osteti võimalikult palju tehnikat, on läbi saanud. Jätkub intensiivne areng ja siin mängivad eriti suurt rolli inimesed, kes infotehnoloogiaga tegelevad.
    Neis ministeeriumides ja maakondades, kus on tugevad informaatikajuhid, on areng olnud kiirem. Näiteks kaitseministeeriumis hakati alles hiljaaegu infovaldkonnale rohkem tähelepanu pöörama.
    Mõnikord on küsitud, millal saavad valmis Eesti riigi infosüsteemid. See on sama hea, kui küsida, millal Tallinn valmis saab. Ilmselt mitte kunagi. Kogu aeg tekivad uued tehnoloogiad, vajadused ja võimalused.
    Me piiritleme riigi infosüsteeme haldussüsteemidega. Siia ei kuulu otseselt õppeotstarbelised vahendid ja süsteemid. Samuti ei kuulu meie osakonna koordineerimisvaldkonda tehnoloogilised juhtimissüsteemid, nagu radarite või meremärkide juhtimine.
    Meie osakonna kaks põhilist töösuunda on riigieelarve ja informaatikaga seotud seadusandlus. Aitame rahandusministeeriumil koostada eri ministeeriumide eelarvete infotehnoloogiliste kulutuste ekspertiisi. Seda ei saa teha erafirma, ekspertiis peab olema erapooletu.
    Alati on muidugi vajadused suuremad kui võimalused ja tuleb leida kompromiss, millega omakorda kaasnevad ebapopulaarsed otsused.
    Eestis on kaks infotehnoloogiaga seonduvat seadust, isikuandmete kaitse seadus ning riiklike ja omavalitsuste andmekogude seadus. Viimane seadus on praegu riigikogu menetluses. Lisaks tegeleme veel paljude muude õigusaktide ning laiemalt organisatsiooniliste ja infotehnoloogiaalase koostöö küsimustega.
    Väga huvitavaks ja aktuaalseks on kujunenud Balti riikide koostöö. Näitena võib tuua arvutustehnika kasutamise turvalisuse seisukohalt oluliste tehniliste normide kooskõlastatud kehtestami-se.
    Oleme kokku leppinud vajaduse aktsepteerida üldisi standardeid, mis annaks Balti riikide arvutitootjatele võrdsed võimalused siinsel turul konkureerida.
    Üks suuremaid projekte, millega tegeleme, on kinnisvara infosüsteemi arendamine. Juba kolmandat aastat teeme sellel alal koostööd firmaga OY Siemens Nixdorf Informaatiojärjestelmät Ab ja aktsiaseltsiga Datel. Selle projekti käigus luuakse elektroonne maa- ja kinnistusregister, mis töötavad ühtses infotehnoloogilises keskkonnas.
    Teise projekti käigus luuakse kõikide ministeeriumide personalitöötajaile personaliarvestuse tarkvara. Vajadus selle järele tuleneb avaliku teenistuse seadusest.
    Välisabi jälgime niipalju, kuipalju firmad ja organisatsioonid käivad neid abiprojekte meiega arutamas. Teeme koostööd ka rahandusministeeriumi välisabi koordineerimise osakonnaga.
    Küsimus on selles, et Eestis on palju Phare projekte, samuti bilateraalseid projekte, näiteks koostöös Soome või Rootsiga. Suurem osa neist projektidest sisaldavad ka vahendeid infotehnoloogia hankimiseks.
    Suurem osa eelarve koostamise protsessist toimub kevadel. Seega tuleb meil ette näha rohkem kui aasta aega, mis on suur probleem, sest me ei tea täpselt, millised on järgmisel aastal arvutustehnika hinnad ja kas tellijal on piisavalt ressursse.
    Riigi haldusinfosüsteemide jaoks taotleti eelarvest üle 370 miljoni krooni kokku 181 projekti jaoks. Rahandusministeeriumile meie poolt esitatud eksperthinnang jättis eelarvesse vaid taotlusi 141 miljoni krooni ulatuses. Võrreldes eelmise aastaga on kasv umbes 20 miljoni krooni võrra.
    See raha jaotub ministeeriumide, ametite ja maavalitsuste vahel. Samas on osa rahast Eesti informaatikafondi eelarvereal. See annab hea eelduse koostööks ministeeriumide ja ametitega. Nii on asi lahendatud näiteks ka USAs.
    Eelarvest on kirjutatud ka meie osakonna poolt välja antud aastaraamatus, pealkirjaga «Infotehnoloogia haldusjuhtimises». Sealt saavad kõik riigiasutustes infosüsteemidega tegelevad inimesed teada, kes ja milliste töölõikude eest konkreetselt vastutavad, kes on asutuste informaatikajuhid jms. Samas on aastaraamatus kirjas eelarve projekt, kus on näha, millised infotehnoloogiaprojektid Eestis lähemal ajal algavad. Aastaraamatuga anname kõigile võimaluse üksteise tegemistest paremini teada saada.
    Tiigrihüppe krahh ei ole õige väljend. 35,5 miljonit krooni, mis on järgmise aasta jaoks tiigrihüppele planeeritud, on siiski märkimisväärne summa ja eeldab järgmise aasta jooksul väga tõsist tegevust.
    Võib-olla ei tule see hüpe esimesel aastal nii suur kui loodeti. Nii suur ettevõtmine eeldab ka piisavalt inimressurssi. Tiigrihüppele planeeritud raha võimaldab meil selle projekti järgmise aasta kevadeks käima saada, sest siis hakatakse koostama 1998. aasta eelarvet ja oleks hea näidata, kui efektiivselt oleme me vahendeid kasutanud.
    Sellised informaatika arengukavad on tihtipeale küllalt üldise sisuga dokumendid, kus fikseeritakse hetkeseis ja soovitused edasiseks. Infoühiskonna arengukava üheks punktiks on alati ka sidevaldkonna liberaliseerimine ja erasektori juhtiva rolli rõhutamine.
    Tuleb tunnistada, et kõnealune, 1994. aasta sügisel valminud informaatika arengukava jäi natuke ühekülgseks ja ei saavutanud piisavalt laia kõlapinda. Kuid selle üldise kontseptsiooni alusel tuleks arendada eri pro- gramme ja projekte.
    Uue informaatikanõukogu üks esimesi ülesandeid ongi järgmise arengukava koostamine. Kui senine kava oli liialt riigikeskne, siis uus arengukava peaks puudutama laiemalt kogu ühiskonda. Paljud programmeerijad on küll küsinud, milleks sedavõrd üldist kava üldse tehakse. Nende arvates peaks see sisaldama konkreetseid projekte.
    Olen siiski veendunud, et alati on vajalik ka üldine kontseptsioon.
  • Hetkel kuum
Infortari aktsia jätab investorid külmaks: see rong ei sõida eest ära
Legendaarne investor Charlie Munger, Buffetti parem käsi, suri 99aastaselt
Intervjuu Infortari tegevjuhiga: täna pole varasid, mida me ei suudaks ühe ülekandega ära osta

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Buum uinutas: Võrumaa parimal on käsil ajaloo halvim aasta Võrumaa TOPis 115 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Ettevõtja tänab töötukassat: iluteenuste koolitusturg on korrastatud
Olukorda, kus igaüks võib olla iluteenuste koolitaja, enam pole, sest töötukassa ei anna koolituste jaoks nii lihtsalt raha. Eesti Iluteeninduse Erakooli juhataja Aimar Karu leidis, et muutus on olnud positiivne.
Olukorda, kus igaüks võib olla iluteenuste koolitaja, enam pole, sest töötukassa ei anna koolituste jaoks nii lihtsalt raha. Eesti Iluteeninduse Erakooli juhataja Aimar Karu leidis, et muutus on olnud positiivne.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Äriinglite juht: viis nõuannet algajale iduinvestorile
Üle kümne aasta ingelinvestorina enam kui 60 iduettevõttesse panustanud Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN president Lauri Antalainen annab isiklikult kogetud vigade põhjal nõu algajale äriinglile, et kuluka lõbu asemel õnnestuks tõesti head tulu teenida.
Üle kümne aasta ingelinvestorina enam kui 60 iduettevõttesse panustanud Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN president Lauri Antalainen annab isiklikult kogetud vigade põhjal nõu algajale äriinglile, et kuluka lõbu asemel õnnestuks tõesti head tulu teenida.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Investorid hindavad novembri ralli jätkusuutlikkust pärast viimast tõusu
USA aktsiaindeksid sulgusid teisipäeval kõrgemal, lõpetades üsna vaoshoitud kauplemispäeva. Ettevaatlikumad investorid hindasid märke sellest, kas novembri ralli võib olla nüüd möödas.
USA aktsiaindeksid sulgusid teisipäeval kõrgemal, lõpetades üsna vaoshoitud kauplemispäeva. Ettevaatlikumad investorid hindasid märke sellest, kas novembri ralli võib olla nüüd möödas.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Juustukuningate lugu: äri võimalikkusest naise ja emaga
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Tipptegija näpunäited: parimad on need juhid, kes oskavad lugusid rääkida
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kinnisvaragasell kasvab "sõbralikult": taunime kahanemist
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Neli parimat praktikat oma ettevõtte kasvatamiseks
Mida õpetatakse ärikoolides – kas strateegiat või selle elluviimist? Peamiselt esimest, eeldades, et kui plaan on olemas, siis selle elluviimine on vaid vormistamise küsimus. Iga juht loomulikult teab, et see on tõest väga kaugel. Minu igapäevatöö organisatsioonides on seotud fookuse seadmise ja selle elluviimisega ning oma kogemusest võin öelda, et raamat
Mida õpetatakse ärikoolides – kas strateegiat või selle elluviimist? Peamiselt esimest, eeldades, et kui plaan on olemas, siis selle elluviimine on vaid vormistamise küsimus. Iga juht loomulikult teab, et see on tõest väga kaugel. Minu igapäevatöö organisatsioonides on seotud fookuse seadmise ja selle elluviimisega ning oma kogemusest võin öelda, et raamat
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kõige rohelisem ettevõte: „Viis aastat kestnud pingutused olid väärt seda“
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Autode järelturu ekspert: ärikaid on masendavalt palju
Kui kasutatud autot ostes taustakontrolli puudulikult teha, võib lihtsasti juhtuda, et soetate sõiduki hangeldajalt ja maksate talle rasvase hõlptulu.
Kui kasutatud autot ostes taustakontrolli puudulikult teha, võib lihtsasti juhtuda, et soetate sõiduki hangeldajalt ja maksate talle rasvase hõlptulu.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Viis aastat ikaldust: Ossinovski arendust saadavad hädad, millest koduostjatele ei räägita
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
KANDIDEERI | Aasta tehas 2024 konkurss ootab kandidaate
Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee hakkab taas otsima tehast, mis liigub aina enam targa tootmise poole ning hoiab fookuses efektiivsust ja tehnoloogilist arengut. Kandidaate saab esitada kuni 31. jaanuarini 2024.
Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee hakkab taas otsima tehast, mis liigub aina enam targa tootmise poole ning hoiab fookuses efektiivsust ja tehnoloogilist arengut. Kandidaate saab esitada kuni 31. jaanuarini 2024.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tulevikutöö ja tulevikuvärbamine – AI abiga lihtsamaks!
Värske „Töö ja palk“ on pühendatud tehisintellektile, võrdselt nii kardetud kui ka armastatud „tegelasele”, kelle olemasolust meil paraku pääsu ei ole. Niisiis on mõistlik leppida AI kui koostööpartneriga ja püüda sellest koostööst maksimaalselt kasu saada.
Värske „Töö ja palk“ on pühendatud tehisintellektile, võrdselt nii kardetud kui ka armastatud „tegelasele”, kelle olemasolust meil paraku pääsu ei ole. Niisiis on mõistlik leppida AI kui koostööpartneriga ja püüda sellest koostööst maksimaalselt kasu saada.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Ühendkuningriigi rahandusministri sügisaruande ajal terendavad silmapiiril kõrged maksud ja nigelavõitu avalikud teenused hoolimata sellest, millised on tuleva aasta valimistulemused.
Ühendkuningriigi rahandusministri sügisaruande ajal terendavad silmapiiril kõrged maksud ja nigelavõitu avalikud teenused hoolimata sellest, millised on tuleva aasta valimistulemused.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.