Infosüsteemid ei valmi kunagi

Tegime sel aastal statistikat. Selle järgi peaks riigiasutuste personaalarvutitega varustatus olema aasta lõpuks ligi 80 protsenti. Esimene, ekstensiivse arengu etapp, kus osteti võimalikult palju tehnikat, on läbi saanud. Jätkub intensiivne areng ja siin mängivad eriti suurt rolli inimesed, kes infotehnoloogiaga tegelevad.

Neis ministeeriumides ja maakondades, kus on tugevad informaatikajuhid, on areng olnud kiirem. Näiteks kaitseministeeriumis hakati alles hiljaaegu infovaldkonnale rohkem tähelepanu pöörama.

Mõnikord on küsitud, millal saavad valmis Eesti riigi infosüsteemid. See on sama hea, kui küsida, millal Tallinn valmis saab. Ilmselt mitte kunagi. Kogu aeg tekivad uued tehnoloogiad, vajadused ja võimalused.

Me piiritleme riigi infosüsteeme haldussüsteemidega. Siia ei kuulu otseselt õppeotstarbelised vahendid ja süsteemid. Samuti ei kuulu meie osakonna koordineerimisvaldkonda tehnoloogilised juhtimissüsteemid, nagu radarite või meremärkide juhtimine.

Meie osakonna kaks põhilist töösuunda on riigieelarve ja informaatikaga seotud seadusandlus. Aitame rahandusministeeriumil koostada eri ministeeriumide eelarvete infotehnoloogiliste kulutuste ekspertiisi. Seda ei saa teha erafirma, ekspertiis peab olema erapooletu.

Alati on muidugi vajadused suuremad kui võimalused ja tuleb leida kompromiss, millega omakorda kaasnevad ebapopulaarsed otsused.

Eestis on kaks infotehnoloogiaga seonduvat seadust, isikuandmete kaitse seadus ning riiklike ja omavalitsuste andmekogude seadus. Viimane seadus on praegu riigikogu menetluses. Lisaks tegeleme veel paljude muude õigusaktide ning laiemalt organisatsiooniliste ja infotehnoloogiaalase koostöö küsimustega.

Väga huvitavaks ja aktuaalseks on kujunenud Balti riikide koostöö. Näitena võib tuua arvutustehnika kasutamise turvalisuse seisukohalt oluliste tehniliste normide kooskõlastatud kehtestami-se.

Oleme kokku leppinud vajaduse aktsepteerida üldisi standardeid, mis annaks Balti riikide arvutitootjatele võrdsed võimalused siinsel turul konkureerida.

Üks suuremaid projekte, millega tegeleme, on kinnisvara infosüsteemi arendamine. Juba kolmandat aastat teeme sellel alal koostööd firmaga OY Siemens Nixdorf Informaatiojärjestelmät Ab ja aktsiaseltsiga Datel. Selle projekti käigus luuakse elektroonne maa- ja kinnistusregister, mis töötavad ühtses infotehnoloogilises keskkonnas.

Teise projekti käigus luuakse kõikide ministeeriumide personalitöötajaile personaliarvestuse tarkvara. Vajadus selle järele tuleneb avaliku teenistuse seadusest.

Välisabi jälgime niipalju, kuipalju firmad ja organisatsioonid käivad neid abiprojekte meiega arutamas. Teeme koostööd ka rahandusministeeriumi välisabi koordineerimise osakonnaga.

Küsimus on selles, et Eestis on palju Phare projekte, samuti bilateraalseid projekte, näiteks koostöös Soome või Rootsiga. Suurem osa neist projektidest sisaldavad ka vahendeid infotehnoloogia hankimiseks.

Suurem osa eelarve koostamise protsessist toimub kevadel. Seega tuleb meil ette näha rohkem kui aasta aega, mis on suur probleem, sest me ei tea täpselt, millised on järgmisel aastal arvutustehnika hinnad ja kas tellijal on piisavalt ressursse.

Riigi haldusinfosüsteemide jaoks taotleti eelarvest üle 370 miljoni krooni kokku 181 projekti jaoks. Rahandusministeeriumile meie poolt esitatud eksperthinnang jättis eelarvesse vaid taotlusi 141 miljoni krooni ulatuses. Võrreldes eelmise aastaga on kasv umbes 20 miljoni krooni võrra.

See raha jaotub ministeeriumide, ametite ja maavalitsuste vahel. Samas on osa rahast Eesti informaatikafondi eelarvereal. See annab hea eelduse koostööks ministeeriumide ja ametitega. Nii on asi lahendatud näiteks ka USAs.

Eelarvest on kirjutatud ka meie osakonna poolt välja antud aastaraamatus, pealkirjaga «Infotehnoloogia haldusjuhtimises». Sealt saavad kõik riigiasutustes infosüsteemidega tegelevad inimesed teada, kes ja milliste töölõikude eest konkreetselt vastutavad, kes on asutuste informaatikajuhid jms. Samas on aastaraamatus kirjas eelarve projekt, kus on näha, millised infotehnoloogiaprojektid Eestis lähemal ajal algavad. Aastaraamatuga anname kõigile võimaluse üksteise tegemistest paremini teada saada.

Tiigrihüppe krahh ei ole õige väljend. 35,5 miljonit krooni, mis on järgmise aasta jaoks tiigrihüppele planeeritud, on siiski märkimisväärne summa ja eeldab järgmise aasta jooksul väga tõsist tegevust.

Võib-olla ei tule see hüpe esimesel aastal nii suur kui loodeti. Nii suur ettevõtmine eeldab ka piisavalt inimressurssi. Tiigrihüppele planeeritud raha võimaldab meil selle projekti järgmise aasta kevadeks käima saada, sest siis hakatakse koostama 1998. aasta eelarvet ja oleks hea näidata, kui efektiivselt oleme me vahendeid kasutanud.

Sellised informaatika arengukavad on tihtipeale küllalt üldise sisuga dokumendid, kus fikseeritakse hetkeseis ja soovitused edasiseks. Infoühiskonna arengukava üheks punktiks on alati ka sidevaldkonna liberaliseerimine ja erasektori juhtiva rolli rõhutamine.

Tuleb tunnistada, et kõnealune, 1994. aasta sügisel valminud informaatika arengukava jäi natuke ühekülgseks ja ei saavutanud piisavalt laia kõlapinda. Kuid selle üldise kontseptsiooni alusel tuleks arendada eri pro- gramme ja projekte.

Uue informaatikanõukogu üks esimesi ülesandeid ongi järgmise arengukava koostamine. Kui senine kava oli liialt riigikeskne, siis uus arengukava peaks puudutama laiemalt kogu ühiskonda. Paljud programmeerijad on küll küsinud, milleks sedavõrd üldist kava üldse tehakse. Nende arvates peaks see sisaldama konkreetseid projekte.

Olen siiski veendunud, et alati on vajalik ka üldine kontseptsioon.