Euroopa rahvuslikud börsid koonduvad

Enamik analüütikuid on veendunud, et lähemate aastate jooksul hakkab börside arv Euroopas kahanema. Börsidevaheline konkurents muutub üha tõsisemaks. Konkurentsi aktsiatehingute turul teravdab kindlasti see, et börsidel tuleb investeerida suuri summasid elektroonilise tehingusüsteemi loomisse. Selle tulemusena tõmbavad suuremad börsid väiksematelt osa aktsiatehinguid ära.

Esimesi samme ühinemise suunas on märgata juba praegu, kui Itaalias, Saksamaal ja Shveitsis on asutud piir-kondlikke börse koondama. Saksamaa on asunud liitma isegi aktsia- ja derivaatbörse. Järgmine samm oleks rahvuslike börside ühendamine.

Euroopa börsid võib suuruse järgi jagada nelja rühma. Neist peamisse kuuluvad Londoni, Pariisi, Saksa ja Shveitsi börsid. Järgmisse rühma võiks tinglikult paigutada Stockholmi, Madridi, Milano ja Amsterdami börsid, millel on lootusi saada piirkondlikeks börsikeskusteks. See tähendab, et need börsid püüavad ilmselt lähiajal süvendada koostööd oma ümbruskonna väiksemate börsidega.

Kaubandustraditsioonidega Holland on näiteks väga hästi osanud teiste maade firmasid oma börsile peibutada. Seetõttu on Amsterdami börsil noteeritud firmadest pooled välismaised. Järelikult on üsna loogiline, et Amsterdamist võib kujuneda Beneluxi maade börsikeskus.

Edela-Euroopas on sama tugev positsioon Madridi börsil, mis tõenäoliselt tähendab seda, et Lissaboni börs hakkab sellele lähenema.

Kuna Saksa börsil ei ole õnnestunud tihendada koos-tööd Pariisi ja Londoni börsiga, siis prognoositakse, et ta laiendab tegevust ida poole. Kuid välistatud ei ole Saksa börsi tulek teistele turgudele, sh Põhjamaad, kus lähimal talle on Kopenhaageni börs.

Stockholmi börs loodab saada Põhjala börsikeskuseks. Teised Põhjala börsid on igatahes nõus sel teemal diskussiooni alustama. Üks võimalusi oleks luua ühine valdusfirma ja jätkata tege-vust sõsarbörsidena.

Kuid väiksemaid börse ei ohusta mitte ainult eliitbörsid. Tugevat konkurentsi pakub nt Brüsselis loodud üleeuroopaline Easdaq'i börs, mis tahab hõlmata keskmisi kõrgtehnoloogiafirmasid Euroopa riikidest. Võimalik on, et luuakse väikeste ülekandekuludega süsteem, mis hakkab tegelema müüdavaimate aktsiatega. Suured müügimahud muudaks selle tulusaks.

Rootsi ärileht Dagens Industri ei pea tõenäoliseks, et börsid kaovad mehaanilise ühendamise tulemusena. On selge, et ükski riik ei taha loobuda oma rahvuslikust börsist. Neile jäävad vaid teised funktsioonid, nt aktsiate noteerimine või siis riskikapitali hankimine kohalikele väikefirmadele, mis väliskapitali ei huvita. DI