Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liiklusohutus müügiks

    Maanteeameti liikluse allosakonna peaspetsialist Arvo Raedla ütleb, et olemasolevatest viitadest on kõlbulik ehk ainult kolmandik.
    Viida- ja märgimajanduse korrastamine ühe aastaga käib maanteeametile üle jõu, kinnitab maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels. «Vastasel juhul ei jätkuks raha ei maanteede pindamistöödeks ega asfaltkatte paigaldamiseks, ei lume sahkamiseks ega liivatamiseks,» lisab ta.
    Maanteeameti halduses on kümme põhimaanteed pikkusega 1194 kilomeetrit, 2617 kilomeetrit tugimaanteid ja ligi 11 000 kilomeetrit kohalikke maanteid.
    Koit Tsefels lausub, et teeviitade probleem kerkis maanteeameti ette kolm-neli aastat tagasi, kui viitadel hakkas vana helkmaterjal nähtavust kaotama. Tõsise löögi andis tema sõnul ulatuslik vargustelaine.
    1994. aasta lõpus -- 1995. aasta alguses tekitasid alumiiniumivargad teeviitade rüüstamisega riigile 1,5 miljonit krooni kahju. Lühikese aja jooksul jõuti pihta panna peaaegu kõik alumiiniumalusel olnud viidad.
    Üksikud vargad on tänaseks tabatud. Lääne maakohus on esitanud neljale Tallinna ja Harjumaa elanikule süüdistuse grupiviisilises varguses, mis näeb ette vabadusekaotuse kolmest kuust kuni kuue aastani.
    Lääne maakohtu esimehe Maie Krami sõnul said mehed varastatud alumiiniumtahvlite eest kokkuostupunktis tühised summad. Lääne-, Harju- ja Pärnumaa teedevalitsusele tekitati aga üle 128 000 krooni kahju.
    Arvo Raedla sõnul on teeviitade ja liiklusmärkide varastamise ja rikkumisjuhtumid viimasel ajal tunduvalt vähenenud. «Negatiivse poole pealt paistab silma vaid Ida-Virumaa, eriti Sillamäe ümbrus,» lisab Raedla.
    Tema sõnul on vargad hakanud himustama plastikust tähisposte koos helkuritega. «Just Sillamäe ümbruses on kümned tähispostid jala pealt maha saetud,» lausub Raedla.
    Hea atlas on autojuhile sageli parem abimees kui teeviidad maanteel. «Meil puudub viitamise otstarbekas süsteem,» tunnistab Raedla. «Praegune viitamise põhimõte on ära näidata suuremad linnad ja asulad, väiksemate asustatud kohtade viitamist see eriti ei hõlma.»
    Koit Tsefelsi sõnul on nõrk koht eelkõige selles, et iga maakonna teedevalitsus on paigutanud väikekohtade viidad üles oma äranägemise järgi ja pole naabermaakonna kolleegidega vaevunud oma süsteemi kooskõlastama.
    Samas tunnistab Arvo Raedla, et igal ristmikul pole kunagi võimalik näidata kõiki variante, kuhu antud kohast saab sõita. «Me ei saa ju kellelegi ette kirjutada, et ta võiks Tallinnast Tartusse Viljandi kaudu sõita,» selgitab ta.
    Maailmas on välja töötatud arvutiprogrammid, mis panevad täpse kaardimaterjali põhjal paika, millisel ristmikul on otstarbekas millises suunas sõita. Kaks aastat tagasi pakkus Eesti maanteeametile poole miljoni krooni eest sarnast arvutiprogrammi Saksamaa suurim teeviitu ja liiklusmärke valmistav tehas Dannbach, kes on Euroopa Liidu Phare-abiprogrammi raha abil juurutanud analoogseid projekte ka Venemaal.
    «Taotlesime eelmisel aastal viidaprogrammi soetamiseks ja juurutamiseks Phare raha,» räägib Koit Tsefels. «Paraku nägi teede- ja sideministeerium teisi prioriteete ja suunas abiraha mujale.»
    Tänavu üritas maanteeamet taas abiraha saada. Sedakorda ei toetanud eestlaste taotlust Saksamaa. «Praegu uurime, kas õnnestub viidasüsteemile Phare raha saada Soome kaudu,» ütleb Tsefels.
    Maanteeameti ühe juhtfiguuri kinnitusel tuleb kaasaegne viitade süsteem Eestis ruttu juurutada. «Kui me kalleid viitasid süsteemitult paigaldame, tuleb hiljem palju raha kulutada ümbertegemisele,» põhjendab ta.
    Maanteedele tuleks liiklusmärke viitadest vähemalt kolm korda rohkem paigaldada, ütleb Arvo Raedla. «Lisaks tuleb kohe pooled liiklusmärgid uute vastu välja vahetada,» lisab ta.
    Maanteeamet korraldas 1994. aasta lõpus esimese konkursi, mille eesmärk oli oma aja ära elanud liiklusmärgid Pärnu maanteel välja vahetada. Konkursist võttis osa 13 firmat, neist neli Eestist. Konkursi võitis ME Signaal üks jaoskond, millest on nüüd välja kasvanud teeviitu ja liiklusmärke valmistav AS Mälberg.
    Koit Tsefelsi sõnul pole maanteeamet nii ulatuslikke konkursse rohkem korraldanud, sest iga maakonna teedevalitsus on viidad ise tellinud.
    «Kavatseme aga lähemal ajal selgeks teha viitade ja liiklusmärkide vajaduse ning rahalised võimalused järgmiseks aastaks, et korraldada kevadel suurema partii liiklusmärkide valmistamiseks konkurss,» lausub Tsefels. Ta lisab, et konkursi eesmärk on alandada ka Eestis toodetavate liiklusmärkide hinda.
    Eestis on liiklusmärkide ja teeviitade arvestatavaid valmistajaid kolm-neli. Toote ühe ruutmeetri keskmine hind on ilma käibemaksuta umbes 1000 krooni.
    Koit Tsefels nõustub ASi Mälberg ainuomaniku Heino Mälbergi kurtmisega, et praegu võib teeviitu ja liiklusmärke toota kes tahes, sest keegi ei sertifitseeri valmistajaid. Riigiametnik lubab aga viitade ja liiklusmärkide tootjaid hakata järgmisel aastal litsentsima.
    Liiklusmärkide ja teeviitade valmistamisel on aluseks 1993. aastal vastu võetud standard. Standard ei kirjuta ette viida suurust, küll aga näitab ära tähtede kõrguse, vahed, nooled jms, samuti selle, kui kaugele teest ja kõrgele maapinnast tohib viidad-märgid üles panna.
    Heino Mälberg peab riikliku standardi mitmeid nõudeid liiga pehmeteks. «Viida materjali kohta on standardis öeldud vaid, et see peab olema mitteroostetav,» räägib Mälberg. «Papp ja vineer ka ei roosteta.»
    Liiklusmärkide ja viitade valmistamiseks kasutatakse kaasaegset tehnikat ja materjale. Kõikjal maailmas aktsepteeritakse USA firma 3M valgustpeegeldavat kilet. Kile lõikamisseadet juhib arvuti ja kile kleebitakse plekile spetsiaalse pressi abil.
    «Kui pimedas teeviita ei näe ja sa ära eksid, siis surma ei saa,» lausub ASi TREV-2 tootmisdirektor Lembit Makstin. «Hoopis hullem on, kui pimedas ei näe näiteks ohtliku kurvi märki.»
    Makstin sõnab, et Tallinna--Tartu kiirtee lõigu lõpus toimus aastas keskmiselt 12 liiklusõnnetust. Autojuhid põrutasid seal otse, kuna nad ei näinud lõigu lõpus suunda näitavat punast hoiatusviita. «Kolm aastat tagasi valmistasime uue märgi, mille katsime HI-kilega,» lisab Makstin. «Rohkem pole seal ühtki õnnetust olnud.»
    TREV-2 teemärkide projekti juhi Ants Ojamaa sõnul on nende firma Eestis ainus, kes valmistab kuni nelja meetri pikkusi teeviitu. «Meie toodangu põhitellija on maanteeamet,» sõnab Ojamaa. Ettevõte on valmistanud ka paljudele Eesti valdadele piiritähiseid.
    Arvo Raedla sõnul peavad ka valla- ja erateedele paigaldatavad viidad vastama kehtivale standardile. «Viidad tuleb kooskõlastada kohaliku teedevalitsusega,» lisab ta. «Paraku ei peeta sellest nõudest alati kinni.»
    Koit Tsefels peab oluliseks probleemiks seda, et paljud firmad on maanteede äärde paigaldanud omavoliliselt reklaamtahvleid. «Mõned neist varjavad lausa liiklusmärke,» kurjustab ta.
    Juunis võttis valitsus vastu määruse, mis reglementeerib teele liikluse korraldamiseks mittevajalike teabevahendite ülespaneku korda. Tee omanik võib standardile mittevastava viida või reklaamtahvli paigaldajalt nõuda tahvli mahavõtmist ja nõude mittetäitmise korral need paigaldaja kulul ära koristada. Aega reklaamtahvlit korrastada on kuni 1. oktoobrini 1997.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.