12. november 1996
Jaga lugu:

Maksuameti mustad nimekirjad

Lähemal ajal plaanib maksuamet korraga ette võtta mitu käibemaksupettuse ahelat, mis on töötanud skeemi järgi, kus tehingu osapooled on küll legaalsed ja tuntud firmad, kuid nende taga seisab mõni riiulifirma, kes fiktiivselt kaupa ekspordib ja selle pealt käibemaksu tagasi nõuab.

«Ma ei tahaks sellest enne rääkida, kui me midagi pole korda saatnud,» sõnas riigi maksuameti peadirektor Kalev Järvelill.

Seoses käibemaksupettuste kontrolliga koostas maksuamet lisaks mustale nimekirjale kevadel nimekirja ettevõtetest, kes perioodiliselt taotlevad maksuametilt tagasi rohkem kui 100 000 krooni eest enammakstud käibemaksu või jätavad selle järgmiste maksustamisperioodide katteks.

Algselt oli nimekirja pääsemise kriteeriumiks poole miljoni krooni suurune käibemaksu tagasitaotlemine, aga hiljem otsustati juurde võtta kõik suuremad käibemaksu tagasitaotlejad. Kuna nimekiri muutub pidevalt, ei soovinud maksuameti peadirektor nimetada selles olevate ettevõtete arvu.

Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd märkis, et eristamata käibemaksu tagasitaotlejaid, võiks maksuameti pidevat tähelepanu vajavaid ettevõtteid olla 300--400.

Kalev Järvelille sõnul figureerivad paljud ettevõtted nimekirjas lihtsalt sellepärast, et neil on suurtes summades käibemaksu tagasi saada. «See ei tähenda, et neid hakataks kuidagi puistama,» märkis ta.

Järvelill lausus, et maksuamet kontrollib eelkõige neid, kes esimest korda nõuavad tagasi käibemaksu. Kontrollime ka teist tehingupoolt sel juhul, kui too tundub kahtlane, lisas ta.

Praegu puhkav Tallinna maksuameti direktriss Triinu Rohtla sõnas, et just enne puhkusele minekut anti talle riigi maksuametist keerukas skeem, mis puudutab ASi Parevek ja teisi käibemaksutehingutega seotud kütusefirmasid.

Rohtla sõnul on fiktiivseid tehinguid märgata lisaks kütusefirmadele ka puidufirmade juures.

Ühe tundmatuks jääda sooviva mööblifirma juhi sõnutsi on nende firma fiktiivsete tehingutega kokku puutunud mitu korda. Tema kirjelduse kohaselt viivad niidid edasimüüjateni, kes kasutades oma tutvusi tollis, vormistavad kauba ekspordi, kuid müüvad seda Eestist välja viimata edasi ja petavad enammakstud käibemaksu riigilt välja.

«Paljudele sellistele edasimüüjatele oleme ise jälile saanud, sest paraku täna on seadused sellised, et meil endil tuleb sellega tegelda,» lausus ta.

Järvelille sõnul on tuntav kasu suvel vastuvõetud käibemaksu seaduse muudatusest, millega ettevõtted ei saa enam enammakstud käibemaksu 30 päeva jooksul tagasi taotleda muudel juhtudel kui nullprotsendilise määraga maksustatava käibe puhul. Varem sai enammakstud käibemaksu tagasi taotleda ka ekspordi puhul. «Meie elu on muutunud lihtsamaks, oleks kurb, kui see seadusepunkt ära muudetakse,» lausus Järvelill.

Viimase poole aasta jooksul on käibemaksu laekumine pidevalt paranenud, ütles ta. «Kas on selle põhjuseks käibemaksu erirevisjonid, seaduseparandused, tolli või politsei tõhus töö -- sellele on raske hinnangut anda,» lisas Järvelill.

Jaga lugu:
Hetkel kuum