Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaupluse sisustus ei tohi silma torgata
Kaupluse sisustamine algab kontseptsiooni väljatöötamisest, mille käigus püütakse ruumi interjöör viia vastavusse pakutavate tootegruppide ja kaubamärkidega. Ei saa teha eksklusiivset poodi kollasele kaubale.
Sisustus ei tohi olla silmatorkav.
Kaup peab olema loogiliselt eksponeeritud. Kui vaateaknal on näha kingi, siis ei saa neid paigutada kaupluse kõige kaugemasse nurka.
Näidisena välja pandud kaupa peab saama osta samalt ruutmeetrilt. Kui mannekeeni seljas on kampsun, ei saa samas müüa viigipükse.
Iga tooterühm peab olema ühes kohas. Lähestikku peavad asuma koos kasutatavad kaubagrupid. Kampsuni müügikoha lähedal peab olema välja pandud ka lips ja pluus.
Kaupa ei tohiks eksponeerida lae all, neid pindu on sobiv kasutada reklaamide jaoks.
Pood ei tohi olla laoruum. Laoruumi mõte on toodet hoida, müügisaali ülesanne kaupa müüa. Et toode ennast müüks, peab kaupluses olema õhku.
Väikeses kaupluses on soovitav kasutada heledat mööblit ja rõõmsamaid värve. Siiski ei saa soliidses meesterõivaste poes kasutada beebiroosat tooni. Kui väikeses poes on tume mööbel, peab seal olema väga hea valgustus.
Tume mööbel on asjakohane näiteks kontoritehnika müügisalongides.