• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nälg -- maailma ühine mure

    Kohtumine toimub ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) egiidi all. Nagu ütles FAO peadirektor Jacques Diouf kohtumise avamisel, tuleb maailmas järgmise 30 aasta jooksul toota 75 protsenti rohkem toitu, et ära toita kolm miljardit lisasuud, kui inimkonna arv suureneb 5,7 miljardilt 8,7 miljardile aastal 2030.
    1974. a ministrite tasemel toimunud ülemaailmne toitluskonverents lubas näljast jagu saada kümne aastaga. Sellele optimistlikule taotlusele vaatamata on praegu 14% maailma rahvastikust sunnitud endiselt nälgima.
    Nagu ütles tippkohtumisel kõnelnud ÜRO peasekretär Boutros Boutros-Ghali, ei ole näljaprobleem seotud üksnes tootmise, vaid ka jaotamisega. «On lubamatu, et osa riike raiskab ja hävitab toitu, samal ajal kui teistes riikides ei saa lapsed isegi elementaartoitu,» ütles ta.
    Paavst Johannes Paulus kutsus oma kõnes vähendama rikaste ja vaeste vahelist lõhet. Ta ütles: «Meil tuleb koos teha kõik, et edaspidi ei oleks külluses elavate inimeste kõrval nälgivaid inimesi. Vaesuse ja rikkuse vaheline kontrast on inimkonna seisukohalt talumatu.»
    Paavst taunis majanduspoliitikat, mille ainus eesmärk on kasumit saada, ning sõnas, et maailmas tuleb saavutada olukord, kus toiduga tagatus on ülemaailmse rahu vältimatu tingimus. Paavst tuletas maailma liidreile meelde, et midagi ei muutu maailmas enne, kui valitsused ei asu praegusel kohtumisel vastuvõetud deklaratsiooni ja tegevusplaani aktiivselt ellu viima.
    Enne tippkohtumist arutasid valitsusvälised organisatsioonid (NGO) näljahädaga võitlemise abinõusid, mis esitati tippkohtumisel.
    «Pakume välja majanduse detsentraliseerimise vastukaaluks praegusele arengule, mis on kaasa toonud jõukuse ja võimu kontsentratsiooni ning mis on hakanud ähvardama globaalset toiduga tagamist, kultuuride paljusust ja planeedi ökosüsteeme,» märgitakse dokumendis. «Rikkad riigid subsideerivad oma eksporti, põhjustades väiketootjate pankrotistumise ja hävitades maamajandust. Pidevad subsideeringud ja isegi mõned toiduabiprogrammid on muutnud kolmanda maailma riigid sõltuvaks toidust, mida nad ise toota ei suuda,» leiavad valitsusvälised organisatsioonid.
    Foorumil osales üle 1000 valitsusvälise organisatsiooni üle maailma. REUTER-ÄP-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome pungil kirbuturg toob ülejäägi Eestisse
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.