• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulemas uus konkurentsiseadus

    Vastab konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos

    Meie paarkümmend töötajat ei käi kauplustes kontrollreididel. Meie ülesanne on jälgida konkurentsiseadusest kinni pidamist. Kuulume rahandusministeeriumi haldusalasse ja vähemalt praeguste plaanide järgi meid reorganiseerida ei kavatseta. Ehkki minu jaoks pole oluline nimetus.
    Me lahendame ettevõtete vahelisi lepingulisi vaidlusi, mis neil võivad tekkida konkurentsiseaduse alla kuuluvates küsimustes. Meil on õigus teha ettekirjutus, kui seda ei täideta, määrame rahalise trahvi. See on küllaltki suur, kuni 10% viimase kolme kuu käibest. Mõned asjad on kohtus.
    On sisse kirjutatud põhimõtted, mida Eesti on võtnud oma kohustuseks vabakaubanduslepingutega ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepinguga. Uute mõistetena on kirjas riigi abi ja kontroll ettevõtete ühinemise üle.
    Kui kahe või mitme ettevõtte ühinemise tagajärjel võib tekkida uus monopoolses seisus olev ettevõte, siis enamiku Euroopa riikide konkurentsiseaduste järgi võib selle keelata. Eestis praktiliselt pole nii suuri ühinemisi, mis Euroopa Liitu võiks huvitada. Siin piisaks täiesti informatsiooni korjamisest, et näeksime, kust läheb piir monopoolsuseni. Võib aga juhtuda, et Eesti firmade ühinemisleping või siis Eesti ja mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi firma ühinemine ulatub liidu huviorbiiti ja sellest tuleb teatada Euroopa Liidule. Eelduseks on, et ühinemisel tekkinud firma aastakäive on üle 3 miljardi Eesti krooni ja turuosa kaks kolmandikku.
    Igas riigi on see protsent erinev, mõnes riigis see puudub. Seal piisab tõestuseks näiteks turu-uuringust, et ta valitseb turgu. Eesti konkurentsiseaduse järgi on turgu valitsev ettevõtja, kellel on kaubaturul vähemalt 40% käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal tegutseda arvestataval määral sõltumata konkurentsidest, varustajatest ja ostjatest.
    See on väga vaieldav ja hinnanguline, millele tõestuse saamine nõuab turu-uuringuid. Seepärast on uues seaduses täpsustatud konkurentsiameti õigused pääseda ligi väärtuslikule informatsioonile, et turu-uuringut üldse teha. Meie poolse infolekke välistab ärisaladusest kinni pidamise kohustus. Aga konkurentsiameti otsused on avalikud.
    On lepinguid, mis on turgu valitseva seisundiga. Kui keegi tunneb end turul piisavalt tugevana, siis püüab ta lepingusse sisse kirjutada tingimusi, mida muidu teine lepingupool ei täidaks.
    Nõutakse, et mingi info muretsemiseks tuleb seadmed osta ühe kindla firma käest, ehkki teised firmad, kes sellel alal tegutsevad, müüvad sama häid seadmeid. See on täiesti põhjendamatu konkurentsi piiramine. Need on siduvad tingimused, aga tihti lepingupartner lepib sellega, et mitte oma äri kaotada.
    Riigi abi on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt või nende vahenditest antav finantssoodustus, mis võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist ja teenuste osutamist. Riigi abi võib olla näiteks tagastamatu rahaline abi, maksude ajatamine, võlgade kustutamine või laenude andmine tavalisest soodsamatel tingimustel.
    Eraldi mõiste alla kuulub vähese tähtsusega riigi abi: see ei ületa ettevõtja kohta 1,5 mln kr kolme järjestikuse aasta jooksul. Kui muu riigi abi antakse ainult rahandusministri kirjalikul loal, siis vähese tähtsusega riigi abi puhul seda pole vaja nõutada.
    Rahandusministeerium peab kord aastas läbi viima inventuuri selle üle, missugust riigi abi on antud ja kas see konkurentsi moonutab.
    Kus konkurents eriti tihe on, näiteks jaekaubandus, sealt ei tulegi avaldusi meile. Nad võistlevad tarbijate pärast ja pole huvitatud kärast. Aga aktiivsemalt võitlevad konkurentidega kütusemüüjad, arvutifirmad ja automüüjad.
    Esiteks igasuguse teabe avaldamine, mis pole tõene. Kõik reklaamid, mis sisaldavad väärinfot. Ärisaladuse kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine, kaupade müügi kõlvatu piiramine või soodustamine.
    Piir on siin üsna hägune. See on umbes nii, kui kirjutada laeva logiraamatusse: «Kapten oli täna kaine». Midagi valet ei ole, aga ilusasti see öeldud pole.
    Tegelikult võiks kõlvatu äritegevuse kohta Eestis välja anda eraldi seaduse. Paljudes riikides see nii on. Aladel, kus konkurents on väga tihe, on vaidlusi ja probleeme palju. Meil on riigikohtus pooleli kohtuasi, kus kaks loteriikorraldajat, kes korraldavad loteriimängu Viktor Extra ja Miljon mängus, vaidlevad, kumb neist oli esmakordne. Meie arvasime, et üks neist oli esmakordne, aga teine väitis, et see nii pole, ja asi jõudis lõpuks kohtusse.
    Ma ütleks, et väga palju. Kui küsimus on rahas, kaovad eetilised tõekspidamised tagaplaanile. Kõige rohkem kaebusi jõuab konkurentsiametisse seoses kõlvatu konkurentsiga. Meie saame teha vaid ettekirjutuse, et see nii on ja reklaam või muu kaebuse aluseks olnud dokument tuleb ümber muuta. Aga peatselt tulevad ka trahvid, mida hakkab tegema halduskohtunik.
    On hea, et riigihangete seadus on vastu võetud. Konkursside korraldamine ja võrdsed tingimused osalejatele on seal sätestatud. Muidugi käib see seadus ainult riigihangete kohta. Puudub kord kohalike omavalitsuste korraldatavate konkursside kohta.
    Kui kaks ettevõtjat sõlmivad omavahel lepingu ja ühe osa teises ettevõtjas on üle 51%, siis see teine ettevõtja pole tegelikult tõsine lepingupartner. Konkurentsiseadus loeb neid üheks ettevõtjaks. Väga palju asju tehakse läbi teise ettevõtja, ka turgu piiratakse sel moel.
    Me ei saa konkurentsiametit panna sanktsioneerima ministeeriume ja kohalikke omavalitsusi, arvan ma.
    Selle jaoks on kohus, et vaidlustada ministeeriumi otsused. Me anname oma hinnangu, et see on konkurentsiseadusega vastuolus või mitte. Me ei saa eelarve raha eelarvelise asutuse käest trahviks sisse nõuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.