Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubamüük vähenes veidi
Võrreldes augustiga suurenes vaid valmisriiete, kangaste ja jalatsite jaemüük (16 protsenti). Toidukaupade müük moodustas 41 protsenti ja tööstuskaupade müük 59 protsenti kaupade jaemüügist.
Lisaks kauplustele müüvad elanikele kaupu hulgikaubandus-, majutus- ja toitlustusfirmad. Need ettevõtted müüsid septembris kaupu jae 414 miljoni krooni eest.
Aasta alguses tegutses Eestis umbes 4100 kauplust, kolmandik neist asus Tallinnas. Enamik jaekaubandusettevõtteid oli eraomanduses, riigile ja kohalikele omavalitsustele kuulus vaid 2 protsenti ettevõtteist.
Statistikaameti andmeil tegutses Eestis aasta alguses ligi 9000 hulgifirmat, kaks kolmandikku neist Tallinnas. Enamik kaubabaase oli eraomanduses ega kaubelnud mingi kindla kaubaga. Müügiks pakutav varieerus vastavalt nõudlusele.
Jaekaubanduse liidu tegevdirektori Meelis Randma sõnul on täiesti võimatu, et Eestis tegutseks nii palju hulgifirmasid. «Siis oleks ju iga poe kohta kaks ladu,» ütles Randma. «Tegelikult on tegutsevaid hulgimüüjaid umbes paarsada.»
Kaubabaaside ettevõtlustuludest moodustas 85 protsenti hulgimüük. Mitmel hulgifirmal on oma kauplus, kus müüakse kaupu üksikisikutele. Jae müüsid kaubabaasid kaupu 400 miljoni krooni eest, see oli 11 protsenti nende ettevõtlustuludest.