Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omandi kinnipidamine kaitseb
Liisingut kasutatakse reeglina põhivara omandamiseks. Lääne õigussüsteemis kasutatakse sellist omandi kinnipidamist ka kaubandussuhetes. Omandi kinnipidamist ei tohi segi ajada terminiga kinnipidamisõigus.
Omandi kinnipidamisel (retention of title) läheb omandiõigus müüjalt ostjale üle alles müügihinna täielikul tasumisel. Selliselt tuleb omandiõiguse ülemineku aeg sätestada ka lepingus. Vastasel korral lähtutakse üldreeglist, mille puhul läheb omand üle asja valduse üleandmisel.
Omandi kinnipidamise hea külg avaldub siis, kui kuulutatakse välja ostja pankrot ja ta pole kogu müügihinda tasunud. Tavalise ostu-müügi puhul muutub müüja pankroti-võlausaldajaks ning osaleb pankrotimenetluses üldises korras. Omandi kinnipidamise puhul saab müüja asja ostja valdusest tagasi vara välistamise korras ning astub pankrotimenetlusest välja.