Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Selgitada parimad reklaamid
«Reklaami hindamise kriteeriumid on vaieldavad ning kui võtta aluseks ilusa pildi hindamise meetodid, tekib kliendil reklaami olemusest vale arusaam,» põhjendab Zoomi direktor Kaur Hanson aasta reklaami konkursi vajalikkust.
Reklaamifirmad on jõudnud arusaamisele, et subjektiivsetele «kõrvalpilkudele» vastukaaluks vajavad reklaamitegijad konkurssi -- reklaaminduse aasta tippsündmust, kus agentuuride poolt aktsepteeritav zhürii selgitab välja tööd, mis väärivad tunnustust.
Kuldaväärt mõte pole aga seni teostust leidnud. Esimene probleem on «aktsepteeritav zhürii». Reklaamiinimeste tuntud nõudlikkuse juures ei anna ükski väljaspool agentuuri töötav kodanik välja reklaamispetsialisti mõõtu. Lääne spetsialiste ei saa hindajate hulka arvata, kuna reklaam lähtub iga riigi omapärast, mille tuum jääb välismaalasele tihti tabamata.
Zoomi projektijuht Sirli Tarve pakub välja, et reklaamikonkursi läbiviimiseks sobib hästi Soome reklaamikonkursi Vuoden Huiput eeskuju. Seal hinnatakse erinevasse kategooriasse kuuluvaid töid -- parim trüki-, raadio- ja telereklaam, graafiline disain, tekst jne. Soomes hindab alaliike 3--5liikmeline zhürii, mis on valdkonniti erinev. Zhüriisse võiks Tarve arvates peale reklaamiagentuuride esindajate kuuluda ka reklaami tellijad, meediaesindajad ja turundusspetsialistid.
Teiseks probleemiks on küsimus, mida reklaamis hinnata.
Kampaania õnnestumises mängib rolli see, kui hästi on suudetud tabada sihtrühma mõttemaailma ning motiveerida teda kaupa tarbima. Konkursil hinnatavate reklaamide puhul ei saa aga pingeritta seada kampaania tulemust, kuna reklaami subjektid on erinevad ning tulemus sõltub ka tingimustest, mida reklaamiagentuur otseselt ei mõjuta.
Kolmas probleem, mis idee autoreid vaevab, on küsimus, kes reklaamikonkursi korraldab. «Üks agentuur ei saa see olla, muidu teised ei aktsepteeri üritust,» iseloomustab Hanson firmade vahel valitsevat usaldamatust.
Idee on välja pakutud turundusklubile. Turundusklubi üks algatajaid ASi Eesti Tubakas turundusjuht Anu Brümmel sõnab, et tõenäoliselt ei hakka turundusklubi konkurssi korraldama. Tema sõnutsi üritas paar aastat tagasi konkurssi organiseerida informaatikafond, kuid agentuurid boikoteerisid üritust. «Oleks parem, kui üritusega tegeleksid reklaamifirmad ise,» ütleb Brümmel.
Reklaamiagentuuri Bates Adell Saatchi & Saatchi juht Rain Eisler sõnab, et aasta reklaamisündmus ei tohiks olla liiga ametlik. «Pooldan mõne ööklubi organiseeritud shõusarnast möllu, kus agentuurid esitlevad oma reklaame ja rahvas otsustab, mis talle meeldib,» pakub Eisler.
Konkursi korraldamine zhürii ja diplomite jagamisega muutuks Eisleri sõnutsi poliitiliseks mänguks nagu Euroopa konkurssidel.
«Kui võtta asja mänguliselt, siis on igasugune jõukatsumine reklaami valdkonnas teretulnud,» räägib Eisler.