3. detsember 1996 kell 22:00

Pumbajaamade ehitamine pole vee hinna tõusu ajendiks

«Vee hinna tõus kaugemas perspektiivis on paratamatu, kuid praegu süüdistavad tarbijad selles eelkõige keskkonnaprogrammi,» ütles Eghert Daniel.

«Vee hinna tõusu tingib näiteks puhastusseadmete ehitamine,» lausus Daniel. Tema sõnul on Eesti linnades alanud vee hinna tõus paljus poliitiline küsimus. «Omavalitsused suudaksid programmi raames võetud kohustusi täita ka muude eelarveliste eraldiste arvel,» lisas ta.

Danieli väitel võimaldaksid uued pumbajaamad vee hinda hoopis alla lasta, sest uus tehnika aitab kokku hoida elektrienergiat.

Järgmisel aastal tõuseb vee hind Pärnus, Viljandis ja Tapal.

ASi Pärnu Vesi finantsdirektor Jane Mets kinnitas Päevalehele, et hinnatõus on ainus võimalus katta keskkonnaprogrammi kulusid.

Pärnu peale kulub keskkonnaprogrammi raames 24,1 miljonit krooni, millest Pärnu Vesi katab omavahendite arvel 3,55 miljonit.

Viljandis asuva ASi Mulgi Meier juhatuse esimehe Andres Vinni sõnul mõjutab vee hinna tõus Mulgi Meierit suhteliselt vähe, sest kasutatav vesi tuleb tehase oma puurkaevust. Samas ütles ta, et igasugune hinnatõus sunnib ettevõtet muutma finantsplaani ja segab ettevõtte tööd. «Ma ei poolda hinnatõusu, sest kuigi puhas vesi on meil olemas, peame me ikkagi teatud maksu maksma,» lisas Vinni.

Eesti Veevärgi korraldatud pumbajaamade tarneperiood kestab 1997. aasta juulist kuni 1998. aastani. Uue pumbajaama saavad Pärnu, Narva, Kuressaare, Valga ja Tamsalu.

Kohalike omavalitsuste keskkonnaprogrammi raames uuendatakse veemajandus 13 Eesti linnas. Joogiveetrasside ja puhastusseadmete ehitamisse investeeritakse nelja ja poole aasta jooksul 620 miljonit krooni. Rekonstrueerimist rahastatakse EBRD ja Põhjamaade keskkonnafinantseerimise korporatsiooni laenudest, 170 miljonit krooni programmi maksumusest katavad kohalikud omavalitsused.

Hetkel kuum