Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pirita Peoleo on väsinud
Olen käinud vaid esimesel korrusel asuvas kiirtoidusaalis. Midagi rõõmustavat Peoleo interjööris ei ole: on teine veidi väsinud ja sasitud. Aeg on oma töö teinud. Kui kompleks kerkis, oli see kindlasti enam-vähem «kobe» saavutus. Nüüd võiks hakata interjööri ümber kavandama, ehkki rahvale on see vist päris armas. Uus kompleks Õismäel on sümpaatsem, kuna seal läheb üks funktsioon teiseks sujuvamalt üle. Vanas Peoleos on saalid liiga eraldi. Kiirtoidusaalis on ruumiplaneering igati loogiline. Mööbel ei tule täpselt meelde, aga oli lahenduselt äärmiselt tagasihoidlik. Kujundaja käekiri ei tule Peoleos välja. Tunda on ookeanitaguseid mõjutusi, kus võib-olla ei peagi midagi eriti kujundama.
Esimesel korrusel olev kiirtoitlustuskoht on mitte midagi ütleva väljanägemisega. Restoran Lembitu hindeks paneksin viie palli süsteemis nelja miinuse. Kui hinne oleks viis, siis käiksin seal kogu aeg. Sel juhul peaks sisse astudes tekkima tunne, et tahan siia jääda. Olen paremini sisustatud kohtades käinud, kui on Peoleo kompleksis asuv restoran. Siiski on restoran suhteliselt hubane ja kohe ära kiirustama ei pane. Võib-olla on põhjuseks tume värv ja hämarus. Istekohad võiksid mugavamad olla. Tallinnas on vaid mõni üksik koht, kus selle peale on mõeldud. Kiirtoitlustussaali mööbel on üsna normaalne. Võiksid olla ka laudlinad, aga võib-olla on seda kiirsöögikoha kohta palju tahetud.
Olen käinud kogu Pirita Peoleo kompleksis: nii hamburgerisaalis, restoranis kui ka kohvikus. Kuna olen anti-fast-food inimene, siis mulle hamburgerisaal ei meeldi. Ehk perega väljaskäimise kohaks on see sobiv. Saali interjöör on minu arvates veidi kulunud ja luitunud. Restorani ja kohviku interjööri hindeks panen viie plussi. Ainuke asi, mis häirib, on, et kohvikus suitsetatakse, kuna ruum on niigi väike. Eriti meeldib restorani ja kohviku suurepärane vaade. Suurte akende tõttu pole vaja erilist valgustust. Kenad on väikesed lambikesed, mis võikisid aknalaudade asemel võib-olla laudadel olla. Mööbli ja värvilahenduse osas midagi häirivat ei ole. Õismäel asuv Õie kohvik on halvema sisekujundusega.
Pirita Peoleo kompleksis olen käinud kiirtoidusaalis ja restoranis, kohvikus mitte. Olen käinud seal otsimas süüa, mitte interjööri. Sisekujunduse osas pole midagi erilist silma hakanud. Silma hakkaks interjöör siis, kui see oleks väga hea või väga halb. Ruumiplaneering on Peoleos korras. Hea on, et seal on olemas omaetteolemise nurk puhuks, kui ei taha, et keegi juttu pealt kuulaks või kui ollakse oma seltskonnaga. Kui mõnel pool on mööbel nii ebamugav, et istuda ei saa ja peab nihelema, siis Lembitus see nii ei ole. Värvilahendusest on kõige enam meelde jäänud rohelised tüdrukud. Võib-olla ei peagi sellise koha interjöör pretendeerima erilisele värvilahendusele. Valgustus on korras.