• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinnfilmist saab sihtasutus

    Enn Rekkori sõnul on Tallinnfilmi reorganiseerimine osa Eesti kinoreformist. «Reformi esimene etapp on läbi, filmide tootmine on muutunud eraettevõtluseks,» märkis Rekkor.
    Tallinnfilmi direktori Jüri Tallinna kinnitusel on Tallinnfilm liiga suur ega tasu end majanduslikult ära. Firmas töötab 105 inimest ning mullune kahjum ulatus 900 000 kroonini.
    Viimastel aastatel on Tallinnfilm tegelenud põhiliselt filmiloojatele võttetehnika ja rekvisiitide rentimise ja laboratooriumiteenuste pakkumisega, ütles Tallinn.
    Jüri Tallinna sõnul on Tallinnfilmi netovara suurus 25 mln krooni, peamiselt moodustavad selle Tallinna eri paigus asuvad hooned. Ka kuulub Tallinnfilmile üle tuhande filmi.
    Filmiinstituudi põhiliste ülesannetena nägid möödunud nädalal peaministri juures peetud kinoreformi nõupidamisest osavõtjad riigieelarvest saadava raha arvel stipendiumi andmist filmiprojektidele ja nüüdisaegse filmitehnoloogilise baasi muretsemist. Riigieelarvest on igal aastal filmide tootmiseks mingi summa eraldatud, kuid instituudi loomisega peaks kontroll raha kasutamise üle muutuma tugevamaks, lausus Rekkor.
    Ainsa eelmisel aastal valminud eesti mängufilmi rezhissööri Hannes Lintropi sõnul kergendab sihtasutuse loomine filmiinimeste välissuhtlust, samuti aitab taotleda välismaalt rahalist toetust eesti filmiprojektidele. Analoogilised institutsioonid on enamikus Euroopa riikides, lisas Lintrop.
    1996. a eraldati Eesti riigieelarvest filminduse toetamiseks 15 mln krooni, mis on peaaegu sama palju kui kolme eelmise aasta peale kokku. Järgmise aasta eelarves on filmitoetust selle aastaga võrreldes kümme protsenti suurendatud, lisas Rekkor. Kultuurkapital eraldas sel aastal filmindusele kuus miljonit krooni.
    Jüri Tallinna kinnitusel on keskmise mängufilmi eelarve kuus miljonit krooni. «Kui eelmisel aastal valmis Eestis üks täispikk mängufilm, siis sel aastal ei valmi ühtegi,» ütles ta. 1997. aastal peaks Eestis Tallinna sõnul valmima 3--4 mängufilmi.
    RASi Tallinnfilm käive oli eelmisel aastal 8,6 miljonit ning kahjum 900 000 krooni. Selle aasta käibeks on planeeritud kolm miljonit krooni. Ettevõttel on riigi ees viie miljoni kroonine maksuvõlg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Karl Märka: lugupeetud minister, teie õigusloome kvoot on täis
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Reisifirma Novaturas vahetab juhi välja
Novaturas vahetab välja alates 2019. aastast ettevõtet juhtinud Audronė Keinytė, selgub börsiteatest.
Novaturas vahetab välja alates 2019. aastast ettevõtet juhtinud Audronė Keinytė, selgub börsiteatest.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
Raadiohommikus: kas Tallinn võõpab kevadel tänavad punaseks?
Sel nädalal täitub Tallinna uuel linnavõimul kaks kuud ametis. Raadiohommiku külaline on detsembrist sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv abilinnapea Madle Lippus. Uurime linnaruumi lahenduste eest vastutavalt abilinnapealt linnahalli ala tuleviku kohta: kuidas seatakse tasakaalu ärihuvid ja linlase huvid avaliku ruumi suhtes?
Sel nädalal täitub Tallinna uuel linnavõimul kaks kuud ametis. Raadiohommiku külaline on detsembrist sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv abilinnapea Madle Lippus. Uurime linnaruumi lahenduste eest vastutavalt abilinnapealt linnahalli ala tuleviku kohta: kuidas seatakse tasakaalu ärihuvid ja linlase huvid avaliku ruumi suhtes?