9. detsember 1996 kell 22:00

Pankadeväline laenuturg

Selle aasta veebruaris moodustus 27 finantsdirektori osavõtul omalaadne klubi. «Mõnes mõttes on tegemist ettevõtete nn hallide kardinalidega,» kirjeldab kogunenud seltskonda ASi Amserv Grupp finantsdirektor Mart Mägi, üks kokkusaamise initsiaatoreid. Kogunemise eesmärgiks oli muuta süsteemsemaks ettevõtete omavahelist üleöölaenu turgu.

Põhjus, miks üks ettevõte teisele n-ö üleöö laenu annab, on kahe intressi -- pankadevahelise üleööturu ja ettevõtete arvelduskrediidi intresside erinevus. Kui esimese aastaintress on umbes 3%, siis arvelduskrediidi ehk teisisõnu laenu, mida pank annab ettevõttele juhul, kui selle saldo kipub päeva lõpuks negatiivseks jääma, aastaintress umbes 15%. Nii ongi EMV arendusdirektori Raul Hindovi kinnitusel ettevõtted omavahelisel laenuturul teinud tavaliselt «kiriku keset küla», andes teisele firmale saldo plusspoolele kergitamiseks üleöölaenu umbes 9--10protsendise aastaintressiga. «Üks teenib rohkem ja teine vähendab kulusid,» on Hindovi väitel tehingud mõlemale poolele kasulikud.

Mart Mägi selgitab, et laenamine ei toimu sugugi kõikide klubi liikmete vahel. Piiravaks kriteeriumiks on see, et üleöölaenu puhul peavad osapooled asuma ühes pangas. Põhjus on eelkõige liiga pikk kahe panga vaheline ülekandeaeg (kuni 48 tundi), lisaks säästetakse ühe panga siseselt ülekandekulud. Ettevõtete laenuturg toimib hetkel neljas suuremas pangas -- Hansapangas, Hoiupangas, Ühispangas ja Tallinna Pangas.

Teine laenupiirang on ettevõtte suurus. Mägi sõnul on laenuturul tekkinud ettevõtete suuruse järgi erinevad grupid. «Laename ainult käibelt võrdsetele või suurematele firmadele,» räägib Mägi. Laenusummad kõiguvad tavaliselt 1 miljoni krooni ümber, laenuturu kogumahuks hindab ta 30 miljonit krooni kuus. «Kui summa on alla 300 000, siis muutub see ebaefektiivseks,» lisab Mägi.

Tänu ettevõtete laenuturule jääb pankadel saamata umbes 20--30 miljonit krooni intressitulu aastas. Seetõttu peabki Raul Hindov ettevõtete laenuturgu üheks hoovaks, millega panku mõjutada uute toodete väljatöötamisel.

Ning pangad ongi oma tootepaketti täiendanud, pakkudes ettevõtetele lisavõimalusi oma likviidsuse juhtimiseks.

Samuti on tekkinud rahaturule enam-vähem sama tootlikkusega uusi instrumente. Näiteks tegutsevad juba mõnda aega kaks rahaturufondi -- Talinvesti ja Hansa Asset Managementi omanduses.

Hansapanga finantsriskide ja intressitoodete osakonna juhataja Erkki Raasuke ei pea ettevõtete laenuturgu kuigi suureks surveks. «Ettevõtetele panga poolt garanteeritud arvelduskrediit on alati olemas, omavahel laenates ei saa aga alati kindel olla, et kellelgi on raha pakkuda,» põhjendab Raasuke.

Mart Mägi usub siiski, et omavaheline laenamine jätkub ka tulevikus. «Pankadevahelise üleöö ja arvelduskrediidi intresside vaheline marginaal ei lange pikas perspektiivis alla 6%. Seega on selles vahemikus võimalik mängida,» ennustab ta.

Seni kolm kokkusaamist pidanud finantsdirektorite klubi oli viimati koos novembri lõpus Hansapanga informatiivse sisuga saunaüritusel. Järgmine kogunemine toimub jaanuaris, võõrustajaks on Ühispank. Üheks teemaks on oma lehekülje avamine Telerate'is.

Hetkel kuum