10. detsember 1996
Jaga lugu:

Millist euroinfot äris napib?

Ettevõtjate huvi ELi vas-tu on väga väike. Tingimata on vaja äratada huvi selle vastu, mis ootab inimesi ees pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Soomes toimus õige ärkamine Euroopa Liidu küsimuses alles pärast seda, kui liituti. Tegelikult ei teata Eestis asjast suurt midagi. Ka võimalikud vastased tulevad vaid sellest leerist, kus midagi EList teatakse. Teadmiste tase ja sügavus on väga erinev. Poolt- ja vastu-otsustamine on valdava enamuse jaoks sügavalt emotsionaalsel tasemel.

ELilt raha saamine oleneb sellest, kui tugev mõni riik raha väljanõudmisel on. Vaimustav on vaadata näiteks iirlasi, kes võtavad kõik, mis Euroopa Liidust vähegi võtta saab. Kõik asjad toimetatakse ELi raha peal ning ollakse õnnelikud.

Majanduse seisukohalt mõjub see raha loomulikult positiivselt. Riigil ja ühiskonnal on ressursside hulk alati piiratud. Kui Euroopa Liidu abirahasid osatakse oskuslikult välja kaubelda, siis võivad nad meile isegi üsna odavalt kätte tulla. Ning Euroopa Liidult saadavaid summasid tuleb kasutada nii palju kui vähegi võimalik ja püüda kasutada ära kõiki neid finantsabi võimalusi, mida Euroopa Liit pakub.

Iseküsimus on, kui targalt seda kasutatakse ning kas programmid ei tee ettevõtjaid laisaks. On oht, et jäädaksegi abirahale lootma. Mõned institutsioonid võivadki püsida ainult euroraha peal.

Kuid teisest küljest, ega euroraha otsalõppemine nii lihtne ka ei ole. Kogemused Euroopa komisjoniga suhtlemiselt on mulle näidanud, et euroraha antakse sinna, kuhu neid varem on harjutud andma.

Olen ELi mineku suhtes väga suur pessimist. Idaturg on meile isegi tähtsam. Juhin konservitööstust ja näen, et Euroopa turg on konserve ääreni täis. Norra ja Poola konservid kõikjal. Saksamaa toodab ka väga palju.

Mul ei ole ELi tingimuste kohta isegi nii palju teavet, et oskaksin mingisugust konkreetsemat infot nõutada. Igal juhul paneb see liitumine Eestile ette väga kallid programmid.

Peame ehitama võib-olla täiesti uued tehased. Kardan, et ELiga liitumine toob kaasa väga suured kulutused, millest paljud firmad ei pruugigi üle saada.

Isegi raske öelda, millist infot ettevõtjale ELi kohta esmajoones vaja oleks. Tuleks ilmselt hakata modelleerima mingit ELiga majandussidemete loomise tüüpskeemi. See oleks kasulik firmadele. Nad ei peaks siis eelkäijate vigu kordama. Inimeste ja firmadega tuleks ELi bürokraatiast saadud kogemusi jagada.

Minu arvates ei ole Eesti tootjatel informatsiooni ELi kohta. Võrreldes näiteks sellega, kui hästi me omal ajal NSV Liidus olles tundsime neid mängureegleid, mis seal kehtisid. ELi turul Rakvere lihakombinaat ennast küll nii hästi ei tunne kui omal ajal NSV Liidu turul.

Jaga lugu:
Hetkel kuum