Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millist euroinfot äris napib?

    Ettevõtjate huvi ELi vas-tu on väga väike. Tingimata on vaja äratada huvi selle vastu, mis ootab inimesi ees pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.
    Soomes toimus õige ärkamine Euroopa Liidu küsimuses alles pärast seda, kui liituti. Tegelikult ei teata Eestis asjast suurt midagi. Ka võimalikud vastased tulevad vaid sellest leerist, kus midagi EList teatakse. Teadmiste tase ja sügavus on väga erinev. Poolt- ja vastu-otsustamine on valdava enamuse jaoks sügavalt emotsionaalsel tasemel.
    ELilt raha saamine oleneb sellest, kui tugev mõni riik raha väljanõudmisel on. Vaimustav on vaadata näiteks iirlasi, kes võtavad kõik, mis Euroopa Liidust vähegi võtta saab. Kõik asjad toimetatakse ELi raha peal ning ollakse õnnelikud.
    Majanduse seisukohalt mõjub see raha loomulikult positiivselt. Riigil ja ühiskonnal on ressursside hulk alati piiratud. Kui Euroopa Liidu abirahasid osatakse oskuslikult välja kaubelda, siis võivad nad meile isegi üsna odavalt kätte tulla. Ning Euroopa Liidult saadavaid summasid tuleb kasutada nii palju kui vähegi võimalik ja püüda kasutada ära kõiki neid finantsabi võimalusi, mida Euroopa Liit pakub.
    Iseküsimus on, kui targalt seda kasutatakse ning kas programmid ei tee ettevõtjaid laisaks. On oht, et jäädaksegi abirahale lootma. Mõned institutsioonid võivadki püsida ainult euroraha peal.
    Kuid teisest küljest, ega euroraha otsalõppemine nii lihtne ka ei ole. Kogemused Euroopa komisjoniga suhtlemiselt on mulle näidanud, et euroraha antakse sinna, kuhu neid varem on harjutud andma.
    Olen ELi mineku suhtes väga suur pessimist. Idaturg on meile isegi tähtsam. Juhin konservitööstust ja näen, et Euroopa turg on konserve ääreni täis. Norra ja Poola konservid kõikjal. Saksamaa toodab ka väga palju.
    Mul ei ole ELi tingimuste kohta isegi nii palju teavet, et oskaksin mingisugust konkreetsemat infot nõutada. Igal juhul paneb see liitumine Eestile ette väga kallid programmid.
    Peame ehitama võib-olla täiesti uued tehased. Kardan, et ELiga liitumine toob kaasa väga suured kulutused, millest paljud firmad ei pruugigi üle saada.
    Isegi raske öelda, millist infot ettevõtjale ELi kohta esmajoones vaja oleks. Tuleks ilmselt hakata modelleerima mingit ELiga majandussidemete loomise tüüpskeemi. See oleks kasulik firmadele. Nad ei peaks siis eelkäijate vigu kordama. Inimeste ja firmadega tuleks ELi bürokraatiast saadud kogemusi jagada.
    Minu arvates ei ole Eesti tootjatel informatsiooni ELi kohta. Võrreldes näiteks sellega, kui hästi me omal ajal NSV Liidus olles tundsime neid mängureegleid, mis seal kehtisid. ELi turul Rakvere lihakombinaat ennast küll nii hästi ei tunne kui omal ajal NSV Liidu turul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Naftahind võib turge mõjutada hoopis karmimalt
Investorid andsid märku, et ootavad aktsiate ralli jätkumist. USA futuurid tegid kolmapäevase languse tasa ja Aasia aktsiaindeks kauples kõrgemal, mis viitab sellele, et turud alahindavad naftahinna tõusu mõju.
Investorid andsid märku, et ootavad aktsiate ralli jätkumist. USA futuurid tegid kolmapäevase languse tasa ja Aasia aktsiaindeks kauples kõrgemal, mis viitab sellele, et turud alahindavad naftahinna tõusu mõju.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Naftahind võib turge mõjutada hoopis karmimalt
Investorid andsid märku, et ootavad aktsiate ralli jätkumist. USA futuurid tegid kolmapäevase languse tasa ja Aasia aktsiaindeks kauples kõrgemal, mis viitab sellele, et turud alahindavad naftahinna tõusu mõju.
Investorid andsid märku, et ootavad aktsiate ralli jätkumist. USA futuurid tegid kolmapäevase languse tasa ja Aasia aktsiaindeks kauples kõrgemal, mis viitab sellele, et turud alahindavad naftahinna tõusu mõju.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Olulisemad lood

Ossipenko ja trobikond ametnikke peeti korruptsioonikahtlusega kinni
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.