12. detsember 1996 kell 22:00

Lühiuudised

Eile otsustas kindlustusseltsi Leks nõukogu 23. detsembriks kokku kutsuda Leksi aktsionäride üldkoosoleku, et otsustada Leksi aktsia börsile viimiseks aktsiakapitali laiendamine 10 miljoni krooni võrra.

«Leksi nõukogu otsutas emiteerida täiendalt 10 miljoni krooni ulatuses kindlustusseltsi aktsiad,» ütles Leksi nõukogu esimees Guido Sammelselg. Tema sõnul säilitab Leksi suuraktsionär Tallinna Pank ka pärast emissiooni oma 52protsendilise osaluse, mistõttu pool emiteeritavatest aktsiatest märgib Tallinna Pank. Ülejäänud 500 000 aktsiat on võimalik kõigil investoritel vabalt märkida. Tallinna väärtpaberibörsi lisanimekirja peaks Leksi aktsia jõudma aasta esimestel kuudel. ÄP

Eilsel Eesti tööandjate ühenduse keskliidu (ETÜKL) volikogu koosolekul valiti presidendiks taas ASi Wiklar juht Priit Vilba ja asepresidentideks Toomas Niinemäe ning Toomas Abner.

ETÜKLi asepresidendi Toomas Niinemäe sõnul jõudsid ühenduse liikmed nõupidamisel järeldusele, et Eestis on pead tõstmas riigikapitalism. «Toimub riigi-keskne juhtimine ja ametnike otsustel on liiga suur kaal,» selgitas ta. Nende mõju vähendamiseks taotlevad tööandjate ühendused osalusdemokraatia seadustamist, kus riigiametnike kõrval saaksid seaduste väljatöötamisel kaasa rääkida nii tööandjad kui töövõtjad.

Niinemäe sõnul leidsid koosolekust osavõtjad, et oleks tarvidus Eesti majanduse edendamiseks välja töötada uus majandusprogramm, n-ö IME 2.

Ühtlasi leidsid ETÜKLi liikmed, et oleks vaja tihedamat koostööd teha teise tööandjate liiduga: tööstuse ja tööandjate keskliiduga. ÄP

Eesti ärimeestel on igal juhul mõtet Jaapani firmadega koostööd arendada, ütles elektroonilisi mooduleid tootva firma Elcoteq tegevdirektor Ilmar Petersen, kes naasis töövisiidilt Jaapanist koos majandusmister Jaak Leimanni ja välisinvseteeringute agentuuri peadirektori Jüri Sakkeusega.

Peterseni sõnul on Jaapani investeeringud kõrgtehnoloogilisse tootmisse Eestis väga perspektiivikad. Eestis saaks tema sõnul valmistada komponente jaapanlaste Euroopas asuvatele tehastele. ÄP

Hüvitusfondi VIII seeria obligatsioonid on jõudnud investorite kontole ning fond esitab nende noteerimise taotluse börsile järgmiseks noteerimiskomisjoni istungiks, ütles Hüvitusfondi avalike suhete osakonna juhataja Allan Sombri.

Investorid märkisid Hüvitusfondi VIII seeria obligatsioonide emissiooni 43,5 miljoni krooni ulatuses ehk 66,9 protsenti kogu emissioonimahust. Hüvitusfondi teatel paigutasid investorid VIII seeria obligatsioonidesse 192 miljonit EVPd.

Kõik hinnata pakkumised rahuldas fond hinnaga 440 EVPd ühe obligatsiooni eest. BNS

USA raudteekompanii OmniTRAX asepresident Dennis Lindberg ja Eesti teede- ja sideminister Raivo Vare kõnelesid sel nädalal Eesti Raudtee võimalikest erastamismudelitest.

Vare ütles, et OmniTRAX on teinud Eesti Raudtee kohta põhjalikke uurimusi ja jõudnud järeldusele, et firma sobiks väga hästi Eesti Raudtee erastajaks.

Vare ütles, et Eesti Raudtee erastamismudeli programmiline kava valmib täna ning siis saab kommenteerida ministeeriumi ametlikku seisukohta.

Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch on varem öelnud, et OmniTRAX on nõus raudteesse investeerima umbes 615 miljonit krooni. See on tema hinnangul investeering, mis hoiaks raudtee toimivana. BNS

Riigikogu katkestas eile pakendiaktsiisi seaduse eelnõu teise lugemise, et seda veel täiendada.

Eelnõu näeb ette kehtestada ühekordseks kasutamiseks mõeldud pakenditele kõrgem aktsiis.

Pakendiaktsiisi seaduse eelnõu järgi maksustab riik Eestis täidetud ja Eestisse imporditud pakendi. Seadus käsitleb ainult alkoholi- ja karastusjookide taarat. BNS

Möödunud nädalal Saksamaal Kielis arestitud laeval olnud kaup jõuab laupäeval Tallinna, selle toob sealt ära Läti Merelaevanduse alus.

Eile sõitis Kielist välja kaubalaev Insener Netshiparenko, mis toob ära seal Saksa firmade nõudmisel arestitud Atlantic Meridianil olnud kauba, ütles laeva operaatorfirma Eesti-Euroopa Liinide ASi tegevdirektor Urmas Toom. BNS

Eesti suuremaid kalatöötlejaid AS Paljassaare Kalatööstus on vahetanud omanikku, teatas ettevõtte tegevdirektor Jaan Jalakas. 100% kalatööstuse aktsiapakist omab nüüd Norra firma Moon Holding AS, mis omandas aktsiad Valio Oy-lt, kahelt Soome ning ühelt Saksa pangalt.

Paljassaare kalatööstuse ametlik pressiteade ütleb, et uus omanik plaanib suurendada firma aktsiakapitali ning jätkata senist tegevust.

Seniajani omasid Paljassaare kalatööstust Soome firma Valio Oy, Soome pangad Postipankki Oy ning Okobank Oy ja Saksa pank Ost-West Handelsbank AG. ÄP

Eile kirjutasid laevakompanii Estline ja Rootsi reisibüroo Express Resori esindajad Tallinnas alla koostöölepingule, mille järgi Estline laiendab turismialast tegevust ja hakkab müüma Express Resori turismipakette Eestis.

Estline'i tegevdirektor Johannes Johanson arvas, et sõlmitud koostööleping võimaldab Rootsi firmal Estline'i kaudu Läti, Leedu ja Vene turule minna.

Lepingu järgi hakkab Estline müüma Express Resori turismipakette Tuneesiasse ja Türki. Viisateenust ta esialgu ei osuta. Seni on Estline tegelnud põhiliselt laevatranspordiga, müünud Rootsi suusareise ja hotellipakette. ÄP

Novembri lõpus Londonis viibinud riigikogu esimehe Toomas Savi sõnul ratifitseerib Inglismaa kümnenda riigina Eesti Euroopa-lepingu veel sellel aastal.

Eesti ELi assotsiatsiooni leping kirjutati Eesti ja ELi poolt alla 12.07.95 ning selle peavad ratifitseerima kõik ELi riikide parlamendid.

Välisministeeriumi ELi büroo poliitilise osakonna juhataja Külliki Sillaste lisas, et ilmselt ratifitseerivad Eesti eurolepingu tänavu ka Itaalia ja Hispaania.ÄP

Eile avas AS M.S.I. Grupp Kadriorus endises Musta Luige kohvikus uue kaubakeskuse. Kaubakeskuses on väljarenditud müügipinda umbes 1500 m2, ütles ASi M.S.I. Grupp juhatuse esimehe asetäitja Ain Sigus.

Endise kohvikuhoone renoveerimisega alustas M.S.I. Grupp mais ja tööde maksumus oli Siguse sõnul 10 miljonit krooni. Hoones hakkab tegutsema 19 rentnikku, nende seas Rema 1000, Plusspunkt, Balti Sepik, Sangar, Foorum ja Cartini. ÄP

Hoiupank avas eile Tartus oma uue Tammelinna kontori. Selle rajamiseks kulus vaid pool miljonit krooni. Uut kontorit juhib Vaike Lump ja seal hakkab tööle 4 inimest.

«Tänaseks on meil Tartus 8 kontorit, kuid uuest aastast likvideerime oma Karlova esinduse,» märkis Hoiupanga lõunaregiooni asedirektor Jaano Uibo. ÄP

Stockmannis novembri eelviimasel nädalal korraldatud maksekaartide testist selgus, et kõige kehvema kvaliteediga on Hoiupanga maksekaardid, ütles Stockmanni direktor Juha Oksanen.

«Testist tuli välja, et probleemid Hoiupanga kaartidega on tingitud kaartide vähesest kulumiskindlusest,» ütles Oksanen. Hansapanga kaartidega võib Oksaneni sõnul rahule jääda.

Hoiupanga infotehnoloogia divisjoni direktori Tõnu Liigi kinnitusel tuleb Stockmannist Hoiupanka kõige rohkem maksekaartidega seotud kaebusi. «Probleemid võivad tuleneda sellest, et Stockmanni kaarditerminaalid on tundlikumad kui mujal,» ütles Liik. «Samas ei ole mul mingit alust kahtlustada Stockmanni kaarditerminaale halvas kvaliteedis.» ÄP

Hetkel kuum