Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valuutalaenude osakaalu kasv mõjub positiivselt
Viimase poole aastaga on hüppeliselt kasvanud valuutalaenude osakaal Eesti kommertspankade laenuportfellis. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on valuutalaenude jääk kommertspankades kasvanud ligi neli korda.
Äripäeva arvates pole valuutalaenude osakaalu kasvus midagi halba ja taunimisväärset ning see peaks olema kasulik kõigile ettevõtetele, sest välislaenude kasv viib alla ka kroonilaenude intressi.
Valuutalaenu muudab laenuvõtja jaoks ahvatlevaks see, et valuutalaenu intressid on võrreldes kroonilaenuga soodsamad. Valuutalaenude kaalutud intress oli oktoobris lühiajalistel välislaenudel alla seitsme protsendi ja pikaajalistel laenudel alla kaheteist protsendi. Kroonilaenude puhul on keskmine aastaintress ligi viisteist protsenti.
Valuutalaenude osakaalu suurenemise üheks põhjuseks peetakse valuutaressursside kasvu, mille on omakorda põhjustanud valitsuse sissetoodud krediidiliinid ja välispankadest võetud otselaenud. Arvatavasti on valuutalaenude suurenemisel oma osa ka pankadel, kes seda oma klientidele lahkelt soovitavad.
Pikaajalisest valuutalaenust on pangad huvitatud sellepärast, et vähe on kliente, kes hoiustavad krooni üle aasta. Sellepärast ei ole pankadel piisavalt vahendeid, et väljastada pikaajalist kroonilaenu. Sissetuleva välisraha edasilaenamisega samas valuutas väldivad pangad ka valuutariski ja kindlustavad ennast kõige mustema stsenaariumi ehk krooni devalvatsiooni vastu.
Oktoobris väljastatud lae-nudest moodustasid lühiajalised valuutalaenud 43 protsenti, mis tähendab, et suurema osa valuutalaenude näol on tegemist ettevõtluslaenudega. Eelkõige on valuutalaenu kasulik võtta importööridel ja keskmistel ning suurematel ettevõtetel, kes peavad pidevalt valuutaga kauplema.
Ettevõttel, kes ostab tooraine või mingi kauba väljastpoolt Eestit ja peab selle eest tasumiseks võtma pangast krediiti, on seda kasulikum ja mugavam teha valuutas. Pole mingit mõtet laenata pangast Eesti kroone vahetada need ümber näiteks Saksa markadeks ja siis tasuda nendega kauba või tooraine eest.
Lisaks valuutaga kauple-vatele firmadele võib täheldada aga ka siseturul opereerivate firmade huvi valuutas laenamise vastu.
Kui laenuvõtjal puudub valuutasissetulek ja ta võtab madalama laenuintressi tõttu laenu valuutas, mille omakorda kroonide vastu vahetab, siis tuleb tal arvestada, et laenu tagasimaksmiseks peab kroonid jälle valuutaks tagasi vahetama. See muudab tehingu tülikaks ja on ka riskantne, sest ei anna laenuvõtjale kindlust krooni devalveerimise vastu.
Kuna koos valuutalaenude väljastamise järsu kasvuga pole viimastel kuudel kaasnenud sarnast kasvu laenuportfelli suurenemisel, siis võib välislaenude osakaalu hüppeline kasv tähendada seda, et mõne kuu pärast kajastub statistikas ka impordi hüppeline kasv.