Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogulased kärbivad kaitseväe eelarvet
Kaitseministeeriumi 1996. aasta 542 miljoni kroonine eelarve kasvas 1997. aasta eelarve projekti kohaselt 220 miljoni krooni võrra. Kuna tegemist on ühe suurema eelarvekasvuga, siis on Kõrda sõnul riigikogu liikmed kasutanud kaitseministeeriumi eelarvet põhilise katteallikana.
4. detsembrit, mil reformierakond ühe naksuga vähendas kaitseministeeriumi eelarvet 22 miljoni võrra, nimetas Kõrda mustaks kolmapäevaks. «Keegi ei vaidle vastu, et päästeametile ja politseile on autode ostmiseks raha vaja, aga ei ole normaalne, et see raha võeti sõdurite ja ohvitseride söögiraha ja töötasu arvel,» rääkis Kõrda.
Tema sõnul on rahanduskomisjon siiski aktsepteerinud nende ettepanekut jätta pigem mõned relvad ostmata kui minna sõduri toidu kallale. Kas see ettepanek leiab ka riigikogu saalis toetust, selgub homme, mil on riigieelarve kolmas lugemine.
Kõrda märkis, et mitte kõik riigikogu liikmed pole aru saanud, et kaitsekulutuste suurendamine kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) on minimaalsete vajaduste rahuldamine. Riikides, kus relvajõud on juba üles ehitatud, moodustavad kaitsekulutused keskmiselt 2% SKPst, NATOs 3%. «Meie peaksime imet tegema ning sama rahaga, mis mujal läheb relvajõudude täiustamisele, kõik üles ehitama,» sõnas Kõrda.
762 miljonit, mis 1997. a eelarveprojektis on ette nähtud, moodustab aga umbes 1,5% SKPst ja Kõrda sõnul on oht, et see summa kuni 40 miljoni võrra väheneb. Valitsuse lubadusele võtta 1997. aastal relvade ostmiseks 20 miljoni dollariline laen, pole Kõrda sõnul mingit garantiid: «Praegu on asi laenu ettevalmistamisest väga kaugel.»
Kui vajalik relvastus ja laskemoon puudub, kaotab Kõrda sõnul noormeste teenistusse kutsumine mõtte.