On põhjust rahuloluks

Peaminister Tiit Vähi istub peolauda vorsti haukama ja mõdu kummutama rahuloleva muhelusega: võimutool on eelarve kinnitamisel saadud häältetoetust vaadates üsna kindel. Ja ka möödunud aastat ei saa peaminister nigelaks nimetada.

Lõppeva aasta võib ka paljude ettevõtjate meelest ära saata aupakliku lisanimetusega «parim». See, kas aplausid on ära teeninud Vähi kui peaminister või reformierakond, kes prohmakaid ära hoidis, või hoopis keegi kolmas, on lõpptulemuse koha pealt teisejärguline küsimus. Õnneks ei suutnud riik mööduval aastal oma kätt kuigi sügavalt ettevõtlusse toppida ja jätkus majandusedu «peasüüdlaste» -- ettevõtete -- kiire areng.

Eestil on lauale laduda majandusindikaatorite näitajad, mis kinnitavad ettevõtluskeskkonna muutumist stabiilsemaks. Tarbijahinnaindeksi kasv sellel aastal (umbes 15--16 %) on tunduvalt alla prognoositud taset, pidevalt on langenud laenuintressid. Hoolimata aasta keskel valitsenud pessimismilainest oli majanduslik kasv sellel aastal 2,5--3%. Muidugi, majanduskasv võiks olla kiirem, kuid sellegipoolest pole Eestis seni saavutatu kehvade killast. Paljuski tänu oma edukusele ja osaliselt ka maailmas leviva small is beautiful-trendi tõttu on Eesti reiting maailmaturul kindlasti vähemalt järjekordselt kinnitust leidnud.

Lõppeva aasta olulisim majanduse tähtsündmus oli 31. mail Tallinna väärtpaberibörsi avamine. Küll algusepäevil pisut konarlikult, kuid tänaseks juba üsna korrektselt toimiv väärtpaberibörs on suured silmad ette teinud lõunanaabrite börsidele ning täitmas tähtsaid funktsioone -- meelitada ligi välisinvestoreid ning aidata ettevõtetel muutuda avalikuks ja hankida vajalikke finantse.

Eraldi tähelepanu tasub pöö- rata Eesti enim arenenud majandusharus -- panganduses -- toimuvale ja eriti sellel aastal turul agressiivselt tegutsenud Hoiupangale. Vallutushimulise panganduse lipulaev Hoiupank sooritas 1996. aastal suurtehinguid (nt Eesti Kindlustuse ost, Iisraeli relvatehingu võlakirjade ost, Tööstuspanga liitmine), mis sunnib Äripäeva teda niigi edukast pangandussektorist eraldi välja tõstma.

Kuid ka teised pangad pole maganud, vaid majanduse pioneeridena sooritanud invasiooni Läti ja Leedu turgudele. Esimesena tegi otsa lahti Hansapank Läti DLB ostuga, lõunasse on teel ka teised suuremad pangad. Pankade laienemistuhinast on innustust saanud ka teised firmad, muuhulgas ka tootmisettevõtted (näiteks ostis Kalev Leedu kommivabriku aktsiad). Võib väita, et aasta on olnud edukas Eestist väljapoole suunatud tegevusele, sinna-tänna visklemise asemel on saavutatud suhetes stabiilsus. Meenutuseks raugenud kilusõda ehk Ruhnu rahu Lätiga ning reaalselt lahenema hakkav patiseis Venemaa ja piirilepinguga.

Kuid hoolimata edukast aastast pole ettevõtjal siiski põhjust peolauda istudes peaministriga samaväärseks rahuloluks. Novembris 1996 algas Eestis sotsiaalse turumajanduse ajastu -- nii kirjutavad tulevikus ajalooürikud. Koalitsiooni sotsiaalse turumajanduse (muuseas, sotsiaalse turumajanduse juurutamise on oma eesmärgiks seadud ka Valgevene president Aleksander Lukashenko) rakendumise korral ei oota järgmisel aastal majandust ja ettevõtjat küll roosiline aeg. Loodetavasti ei muutu see tilgaks tõrvaks meepotis, mis kogu mee ehk seni saavutatu ja veel hapra reitingu maailma silmis ära solgib.