5 jaanuar 1997

Jäälõhkumine jääb sadamate endi hooleks

Veeteede ameti meresõidu ohutuse talituse juhataja Vello Muru sõnul on riik teede- ja sideministri määruse alusel kohustatud hoidma jäävabana sadamaid, mis kuuluvad ASile Tallinna Sadam. Nende hulgas pole suurematest sadamatest Kunda ja Pärnu sadamat. Muru sõnade kohaselt valmistatakse praegu ette määruse muudatust, millega jäävabana hoitavate sadamate nimekirja lülitatakse ka Pärnu sadam.

Teede- ja sideministeeriumi merenduse osakonna juhataja Lembit Mõtlik leiab, et riik ei pea otseselt tegelema sadamate jäävabana hoidmisega, kuid abistab sadamaid võimaluste piires. Kui palju jäälõhkujaid Eesti sadamad sel talvel vajavad, sõltub Mõtliku sõnul sadamaid läbivatest kaubakogustest.

Pärnu sadamat Mõtlik väga tähtsaks ei pea, sest sadama kaubakäive on vaid pool miljonit tonni aastas. Soomlased peavad sadama jäävabana hoidmist vajalikuks siis, kui seda läbib miljon tonni kaupu aastas, ütleb Mõtlik.

Eesti riigile kuuluv 1963. aastal ehitatud jäälõhkuja Tarmo on Vello Muru sõnul talveks valmis pandud. Muuga sadama jäälõhkuja Karu on samuti valmis, kinnitab ta.

Muru väitel hakkab Pärnu sadamal juba tekkima probleeme jääga. Kuna Eesti sadamaid läbib eelkõige transiitkaup, tuleks tema hinnangul jäämurdmise probleemiga tõsiselt tegeleda, vastasel korral ei suuda Eesti rahvusvahelisel transiiditurul konkureerida. «Odavam on meil tagada pidevad kaubavood,» lausub Muru.

Riik liisis soomlastelt jäämurdja Tarmo umbes kolm aastat tagasi ja tema eest tuleb kümne aasta jooksul maksta kokku 120 miljonit krooni. Uue jäämurdja ostmine läheks maksma umbes 1,2 miljardit krooni.

Vello Muru sõnul on praegu lahtine, mis saab Pärnu sadama kaubavedudest, sest Tarmo ei mahu liiga suure süvise tõttu sadamasse. Jäälõhkuja süvis on seitse ja pool meetrit, lahe sügavus seitse meetrit, teab Muru.

Eelmisel aastal töötas Pärnus jäämurdja Karu, kuid ka tema süvis on liiga suur. Meresõidu ohutuse talituse juhataja sõnul mahub Pärnus töötama jäälõhkuja, mille süvis ei ületa viit meetrit.

AS Pärnu Sadam on oma jõududega rentinud Peterburist jäälõhkuja Kapitan Moskin. Muru väitel sobib see Pärnusse, sest tema süvis on 3,5 meetrit.

Pärnu Sadama asedirektori Riho Printsi väitel saab riigi poolt eraldatud 2,5 miljoni krooniga hoida sadamat jäävabana umbes poolteist kuud.

Arvestades, et Pärnu sadam vajab laevaliikluse tagamiseks jäämurdjat kuni märtsini, on antud summa Lembit Mõtliku hinnangul väike. «Tegelik vajadus oleks ilmselt ligi kuus miljonit krooni,» lisab ta.

Uuest aastast tegeleb Eestis jää vastu võitlemisega laevaliikluse juhtimise keskus, mis eraldus aastavahetusel veeteede ameti meresõidu ohutuse talitusest. Laevaliikluse juhtimise keskuse alla läksid lootsid, lootsikaatrid, Pirital paiknev radarijaam ja jäämurdja Tarmo koos meeskonnaga. Laevaliikluse juhtimise keskuses töötab 173 inimest, kes koordineerivad lootsimist ja jäämurdmist sadamates.

Hetkel kuum