5 jaanuar 1997

Ühispank ja PEP võivad luua suurima panga

Eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse põnevaim pangandussündmus on kindlasti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga võimalik ühinemine. Muljet on avaldanud sündmuste arenemise seekordne kiirus. On räägitud ühinemisleppe allkirjastamisest isegi täna. Et vahepeal Põhja-Eesti Panga saneerimisega pealtnäha rohkem ei tegeldud -- unarusse jäi näiteks väljahõigatud aktsiaemissioon oma töötajaile ja teistele huvilistele --, siis kavandati ilmselt märksa radikaalsemaid muudatusi.

Üks, mis on selge -- Põhja-Eesti Pank vajab lisakapitali. Novembri lõpu seisuga oli panga finantsvõimendus (leverage) kommertspankade suurim, 15,3 korda. See tähendab, et omakapitali ühe krooni kohta tuli 14,3 krooni võõrkapitali ehk klientide raha. Sellise omakapitali ja võõrkapitali suhte korral ei saa kliendid kindlad olla, et panga omakapital on panga funktsioneerimiseks küllaldane. Piisab suuremat sorti laenuprovisjonidest, kui panga omakapital langeb allapoole kohustuslikku miinimumi, 60 miljoni krooni taset.

Teine kommertspank, mis töötab peaaegu sama suure finantsvõimendusega, on Eesti Maapank. Viimane on aktiivselt otsinud ja otsib lisakapitali. Eesti Maapanga omakapital oli novembris 66,3 miljonit krooni. Ühispank võib bilansimahult Hansapanka edestada

Ühispank, mis on novembri reitingus neljandal kohal, tõuseks ühinemise tulemusel kolmandaks, edestades Hoiupanka, kuid see on vaid ühinemise modelleerimine minevikunumbrite peal. Ühispanga reitingu tõus leiab aset koos Ühispanga turuosa suurenemisega 24,58 protsendini. Esialgu on ees veel Hansapank 26,11 protsendiga, ent tunne ütleb, et Ühispank on mõne aja pärast bilansimahult suurim pank Eestis. Sest Hansapank on korduvalt üldsust teavitanud, et ei pea enda edasist kiiret kasvamist soovitavaks. Seega on Ühispangal kõik võimalused sel distantsil liidriks minna.

Nüüd veel kiirpilk novembris toimunud muutustele. Ümberpaigutused pole suutnud väärata Hansapanga esikohta reitingutabelis, ehkki Hansapanga likviidsus on vähenenud ja leverage kasvanud. Arvuline reiting on oktoobri 1,18 punkti asemel novembris 1,24 punkti.

Hansapanga järel on reitingus Forekspank, mille viiest näitajast on paranenud neli. Märgatavalt on suurenenud turuosa, see on põhjustanud ka finantsvõimenduse suurenemise.

Kolmandal kohal asuv Hoiupank on teinud turuosa vähenemisega läbi väikese kõhnumiskuuri, ent kolmele näitajale on see hästi mõjunud, nii et kokkuvõttes on reiting tunduvalt parem.

Taas on tõusnud ERA Pank, seekord ühe koha võrra, viiendaks. Veel augustis asus ERA Pank eelviimasel, 12. kohal. Järgnesid kiired positiivsed muutused: septembri üheksas ja oktoobri kuues koht.

Novembris sooritas suurima hüppe üles Krediidipank, tõustes üheksandalt kohalt kuuendaks. Krediidipanga tõus on osaliselt seotud ka konkurentide taganemisega. Koha või kaks on langenud Äripank, Tallinna Pank (endiselt kõige vähem likviidne pank) ja Põhja-Eesti Pank. Koha võrra, kümnendaks, on tõusnud EVEA Pank, mille aktsia on nüüd Tallinna börsil. Seal alustas EVEA Panga aktsia korraliku tõusuga. 11. kohal on Innovatsioonipank ja endiselt 12. ning 13. kohal INKO Balti pank ning Eesti Maapank.

Hetkel kuum