9 jaanuar 1997

Eesti Põlevkivi erastamisplaanid

Eesti Põlevkivi on emaettevõte ning karjääride, kaevanduste ja abiettevõtete baasil on loodud kokku 14 tütarettevõtet, räägib Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Väino Viilup.

«Ei need erastamisjutud tule niipea,» väidab Viilup. «Erastamine tuleb kõne alla siis, kui hakkame aktsiaid müüma.»

Viilupi sõnul võtab ettevõtte erastamiseks ettevalmistamine aega veel vähemalt aasta. «Ostjad ei kipu siia, kui põlevkivi hind on riigi käes,» seletab Viilup. «Ostjad tulevad siis, kui hind on vabaks lastud. Praegune hind hoiab nii kinni, et siin ei jää mitte üks kopikas kasumit.»

Eesti Põlevkivi eelmise aasta käive oli 1,7 miljardit krooni. Ettevõtte kasum oli Viilupi sõnul üle 20 miljoni krooni. «See on imeväike summa,» kommenteerib ta.

Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg ütleb, et Eesti Põlevkivi erastamiskava anti oktoobris riigikantseleisse ja oli ka valitsuse päevakorras lahkuva valitsuse viimasel istungil. Kuna valitsuse koosseis vahetus, jäi erastamiskava kohta seisukoht võtmata.

Kui ametis olev valitsus kiidab Eesti Põlevkivi erastamiskava heaks, läheb ettevõte käesoleva aasta erastamisprogrammi ja majandusministeerium ning erastamisagentuur võtavad selle oma tegevusjuhiseks.

«Räägime Eesti Põlevkivist kui terviklikust kontsernist ja aktsiakapitali laiendamisest müügi näol,» räägib Hamburg.

Valitsuse seisukoht on, et enne Eesti Põlevkivi erastamist peavad põlevkivi tarbijad, sh elektrijaamad ja RAS Kiviter, olema erastatud. «Me tahame, et põlevkivi tarbijatel oleks eelis aktsiate ostmisel,» räägib Hamburg. «Seda ei saa aga nii võtta, et neil oleks eelisostuõigus.»

Eesti Põlevkivi taotleb alates 1. märtsist põlevkivi hinna tõstmist 105 kroonini tonnist. Seni maksab põlevkivitonn 85 krooni.

«Arvatavasti võetakse uus hind vastu,» lausub Väino Viilup. «Teist võimalust ei ole.» Vastasel juhul jääb ettevõte juhatuse esimehe kinnitusel sellel aastal kahjumisse.

Viilup on seisukohal, et kui üldse Eesti Põlevkivi erastamiseks läheb, müüakse ainult kontserni aktsiaid ja mitte üle 49 protsendi suurune osalus. «Põhiosa jääb ikka meie (riigi -- toim) kätte, mitte mingile investeerijale,» väidab Viilup.

Eesti Põlevkivi juhatuse esimees on seisukohal, et ega erastamine Eestile midagi head kaasa ei too. «Ega siia keegi midagi kinkima ei tule. Ärge arvake, et ameeriklased energiatootmisse raha kinkima tulevad. Nad tulevad Eesti rahvast röövima,» väljendab Viilup oma seisukohta.

Arvi Hamburgi sõnul pole praegu Eesti Põlevkivi vastu palju huvi tuntud.

«Kui kaugele Eesti Põlevkivi erastamine läheb, sõltub sellest, mis toimub tarbijate poolel,» räägib erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet. «Teiseks, kui kiiresti toimub Eesti Põlevkivi enda restruktureerimine.»

Erastamisagentuuri soov, mida on väljendatud ka valitsusele esitatud Eesti Põlevkivi erastamisprogrammis, näeb ette Eesti Põlevkivi restruktureerimise kaevanduste, karjääride ja abiettevõtete baasil moodustatavateks tütaraktsiaseltsideks. Eesti Põlevkivi jääks ainult valdusfirmaks, lisab Sarnet.

Eesti Põlevkivi seisukoht on olnud läbi aegade, et ettevõte peab jääma üheks tervikuks ka pärast erastamist, teab Sarnet.

«Kui me jätaksime kõik üheks tervikuks, siis selle kaudne mõte on ristsubsideerimine, et paremini töötavate ettevõtte osade arvel toetada neid, kes töötavad halvemini,» vaidleb Sarnet Väino Viilupi seisukohtadele vastu.

«See ehk tagab, et kahjumiga töötavad ettevõtted saavad edasi töötada, kuid ma arvan, et pikemas perspektiivis ei pea see nii olema,» lisab Sarnet.

Erastamisagentuuri peadirektor mõistab samas ettevõtte juhtkonna muret tööhõive pärast. «Eks me pea erastamiskavas ka seda silmas,» kinnitab Sarnet.

Põlevkivi osa energiatootmisel ei tohiks Sarneti sõnul jääda pikemas perspektiivis nii monopoolseks kui praegu. «Elektritootmiseks tuleks hakata teisi kütuseid kasutama, võib-olla ka energiat importima,» leiab Sarnet.

Erastamisagentuuri peadirektori sõnade kohaselt on põlevkivisektori osatähtsuse ja mahtude vähendamine tulevikus paratamatu. Praeguste tarbimismahtude juures jätkub põlevkivi Sarneti andmetel veel 40 aastaks. «Ega see ajaline horisont väga kaugel ole, kui vaadata elektrijaamu ja nende tasuvusaegu,» lausub Sarnet.

Riigil tuleb kaugemas perspektiivis arvestada muudele energiaallikatele ümberlülitumist ja kui osaliselt seda varem teha, on parem, ütleb Sarnet. «Arvan, et paindlik lähenemine Eesti Põlevkivi erastamisele, kus tekitatakse konkurents, peaks sellele kaasa aitama,» leiab ta.

Loodav Eesti Põlevkivi uus struktuur peaks võimaldama paindlikult läheneda ettevõtte erastamisele, kus saaks arvestada nii nende põlevkivitarbijate huve, kes tahavad osaleda erastamisel Eesti Põlevkivi tütaraktsiaseltside baasil ühisettevõtete moodustamise teel või kontserni aktsiaid ostes, räägib Sarnet.

Elektrijaamade ostjal saab Eesti Põlevkivi suhtes olla kaks võimalikku lahendust, leiab Sarnet. «Neile on reguleeritud põlevkivi hind garanteeritud,» kinnitab ta.

Elektrijaamade tulevane omanik võib saada riigi garantii või pikaajalise lepingu valdusfirmaga Eesti Põlevkivi. Teine võimalus on osta ära mõni Eesti Põlevkivi kaevandus. Probleem on selles, et ostjate huvi on kindlasti suurem kaevanduste suhtes, mis asuvad Narvale lähemal ja kus kaevandamise omahind on odavam kui kontsernis keskmiselt, räägib Sarnet.

«Realistlikult arvan, et sel aastal kontserni või tütaraktsiaseltside erastamiseni ei jõuta,» ütleb ta. Eesti Põlevkivi on üks viimaseid ettevõtteid, mille erastamislepingule alla kirjutatakse, tunnistab Sarnet.

Hetkel kuum