9. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Maa erastamisel uus ettepanek

Eelnõu kohaselt saaks erastaja tasuda maa ostmise eest ja sõlmida ostulepingu kohe pärast avalduse ja vajalike dokumentide esita- mist.

Riigikogu komisjonile erastamise lihtsustamiseks ettepanekud esitanud Saue linnavalitsuse maakorraldaja Leo Sepa sõnul on inimesed huvitatud oma kruntide kiirest erastamisest ja soovivad samal ajal EVPdest ruttu vabaneda. Praegu kehtiva korra järgi saab ostja maa eest makstavad EVPd üle kanda alles pärast erastamisdokumentide kinnitamist maa-ametis ja maavanema juures. Ostulepingu sõlmimiseni kulub aga aega pool aastat kuni aasta.

«Kui riigikogu viiks sisse paranduse, et ostjad saavad EVPd üle kanda kohe pärast avalduse ja vajalike dokumentide esitamist, ei pea nad ootama, millal neile see võimalus antakse,» selgitas Sepp.

Riigikogu põllumajanduskomisjoni esimehe Ants Käärma sõnul on ettevalmistamisel oleva elamumaa erastamise ettemaksu seaduseelnõu saadetud ministeeriumitesse ja maakondadesse hinnangute saamiseks. «Vastukajad on olnud seni positiivsed,» ütles Käärma. Ta lisas, et kuna EVPd kehtivad veel kaks aastat, tuleb nende käibelt kõrvaldamisega kiirustada.

Saue linnapea Orm Valtsoni sõnul on võimalik krundi suurust teades viie minuti jooksul välja arvutada erastatava krundi müügihind. «Inimene kannab EVPd üle, esitab maksekorralduse koopia, maksab linnavalitsusele sularahas erastamiskulud ja me sõlmime temaga ostu-müügilepingu. Pärast seda tegeldakse katastriüksuse moodustamise, toimikute koostamise ja registreerimise kinnitamisega, kuid inimese jaoks pole see enam oluline,» kirjeldas ta tulevast erastamisprotsessi.

«Korterite erastamine toimus ju konveiermeetodil, sest põhjalik eeltöö oli ära tehtud. Sama kiiresti on võimalik nüüdki asjadega ühele poole saada,» kinnitas Valtson.

Leo Sepp lisas, et maa erastamise lihtsustamiseks peaks tulevikus kogu erastamisprotseduur minema kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Sepa sõnul tuleb kehtiva korra kohaselt maa erastajal maksta kohalikule omavalitsusele 350 krooni, kui mõõdistustööd erastataval krundil pole vajalikud, ja 200 krooni, kui maamõõtmine on vajalik. Laekuv raha kulub toimikute koostamiseks, vajaminevate materjalide soetamiseks ja töötasudeks. Sepp ütles, et seadustikus tuleks teha parandus, mille kohaselt maa erastaja tasuks edaspidi kohaliku omavalitsuse erastamistoimingute ettevalmistamise kulud juba enne ostu-müügilepingu sõlmimist kohalikus omavalitsuses.

«Hetkel on Saue linnas 100 krunti ettevalmistustööd läbinud, kuid raha pole me selle eest seni saanud. Riik on meile võlgu 40 000 krooni ja töötasud on maksmata,» ütles Sepp.

Riigi maa-ameti nõuniku Valter Aasmäe sõnul on avansifondi loomise mõte arukas. «Kuid kohe tekib küsimus, kust seda raha võtta. Kus need inimesed siis olid, kui riigi eelarve arutusel oli?» küsis Aasmäe.

Saue linnavalitsuse poolt riigikogu põllumajanduskomisjonile tehtud ettepanek sisaldab maa ostuhinna tasumise võimaldamist EVPdes erastaja poolt kirja pandud krundi suuruse järgi.

Sellist maksmise varianti võiks Saue linnapea Orm Valtsoni sõnul rakendada juhul, kui erastaja kasutab maad rohkem või vähem kui maakasutusdokumentidest tuleneb.

«Planeeringut arvestades on maakasutuse korrigeerimine põhjendatud. Sel juhul sõlmitakse erastaja ja kohaliku omavalitsuse vahel leping, mis sätestab erastajale kohustuse korraldada krundi katastrimõõdistamine kokkulepitud tähtaja jooksul,» ütles Valtson.

Sepa sõnul peavad krundi mõõdistama inimesed, kellel ei ole krundid seotud kohaliku või riikliku võrguga. «Need majaomanikud, kellel on maad lubatust rohkem või vähem, võiksid selle ära näidata. Meie arvutame maa müügihinna, inimesed kannavad EVPd üle. Samas peab rahaline kate EVPdes olema suurem sellest, mis tuleb pärast katastrimõõdistamist. Seda üleminevat summat me tagasi ei maksa, sest see on niivõrd väike. 100m² krundi juures võib selleks suuruseks olla 25 krooni,» ütles Sepp.

Kui naaber avastab, et naabri kuur asub tema maa peal, tuleb nende krundiplaanidega varem või hiljem ikkagi kohtutee jalge alla võtta, rääkis Aasmäe. Tema sõnul oleks targem lasta maa üle mõõta, et vältida hilisemaid vaidlusi ja kahtlustusi. Ettevalmistatavas eelnõus on kirjas, et pluss-miinus 8% on see piir, mille puhul ei ole vaja teha siia või sinnapoole arvestust.

«Hetkel valitseb olukord, et väga raske on olla ametniku rollis, kuna sa ei saa inimest viisakalt kohelda ning inimesed aina ootavad, millal see tüütu erastamistehing nende jaoks lõpeb. Kui valitsus veidi reegleid nihutaks, saaksid inimesed tõepoolest oma maa erastada mõne tunniga,» nentis Sepp.

Jaga lugu:
Hetkel kuum