12 jaanuar 1997

Raamatukogul napib raha

Reiali sõnul on hoone vaatamata suhteliselt viletsale ehituskvaliteedile projekteeritud siiski otstarbekalt. «Näiteks raamatuhoidlad asuvad maja keskel alumisel korrusel, seega ei saa katusest läbi sorisev vesi kuidagi väärtuslikele trükistele liiga teha,» räägib ta.

Reial toob samas näiteks aga hoone viletsa elektrisüsteemi; liftid, mis lähevad pidevalt rivist välja; ja ventilatsiooni, mis ei toimi.

Rahvusraamatukogu sulgemine rahapuudusel on Reiali kinnitusel ebareaalne. «Selle aasta eelarve on 45 miljonit krooni ja kui elektri hind ning kommunaalmaksud ei hüppa taevasse, jätkub sellest summast igapäevaseks tööks,» lausub Reial.

Oht, et raamatukogu suletakse, tekkis Reiali ütlusel hinnatõusude laine järel eelmisel aastal. «Raamatukogu vajas iga kuu majanduskulude katmiseks keskmiselt neli miljonit krooni, meile eraldatati ainult kolm miljonit krooni kuus,» tunnistab Reial. «Kui me lõpuks 1,3 miljonit lisaks saime, oli meil maksmata arveid juba miljoni eest,» lisab ta.

Ka sel suvel lähevad rahvusraamatukogu töötajad kuuks ajaks kollektiivpuhkusele. «Nii hoiame kokku olulise summa raha ja saame ära teha mõned hädapärased remonditööd,» põhjendab Reial.

Raamatukogu taotles riigilt selleks aastaks esialgu ligi 49 miljonit krooni, teine kord juba 2,2 miljonit krooni vähem. Reiali sõnul oli riigieelarve esimeses variandis rahvusraamatukogule ette nähtud hoopis 39 miljonit krooni.

Eelmisel aastal kulutas raamatukogu koos aasta lõpus lisaeelarvest saadud 1,3 miljoni krooniga 37 miljonit krooni. Raamatukogul on üle 90 000 lugeja, pidevalt viibib hoones umbes neli tuhat inimest.

«Vara kaitsmiseks on kaks äärmust -- lubada kõik soovijad sisse ja maksta pärast kinni nende tekitatud kahju või kehtestada range, vanglale sarnane kord, kus sisenejad otsitakse läbi ja raamaturiiulite vahel patrullivad mundris turvamehed,» räägib Reial. «Meie oleme valinud kesktee ja siiani ei ole suuremaid vargusi õnneks toimunud.»

Aastas kulutab raamatukogu valvele kaks miljonit krooni.

Rahvusraamatukogu teenib kuni kaheksa protsenti oma eelarvest ise. Reiali sõnul toob raamatukogule kõige enam sisse konverentside korraldamine, kuid täpset eelmisel aastal teenitud summat ta veel öelda ei oska.

Rahvusraamatukogus on konverentse pidanud ÜRO Eesti esindus, AS Microlink, Hansapank, ametiühingute keskliit, reformierakond ja paljud teised.

Vähesel määral teenib raamatukogu ka ruumide rendist. Raamatukogu ruumidest on välja renditud 2--3 protsenti, suurim rentnik on Innovatsioonipank. Reial sõnab, et praegu ei ole raamatukogul mõtet ega vajadust rohkem pinda välja rentida.

Uue teenusena müüb raamatukogu andmebaase. Reiali kinnitusel suureneb firmade huvi raamatukogu andmebaaside vastu iga kuuga.

Korraldatavate näituste pealt raamatukogu Reiali väitel kasumit ei saa, pigem vastupidi. «Üldjuhul me ruumide eest renti ei võta, seega toetame kunsti,» sõnab Reial.

Raamatukogu näituste osakonna juhataja Kersti Tiigi sõnul võetakse näitusepindade eest renti vaid juhul, kui väljapaneku korraldaja soovib korraldada näitusmüüki. Samas lisab ta, et raamatukogu on populaarne näituste korraldamise koht.

Hetkel kuum