12 jaanuar 1997

Sisetehingud mõjutavad börsi

Väärtpaberiinspektsioon kahtlustab, et Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga (PEP) liitumisest enne selle teate avalikustamist teadlikud olnud ametnikud ja väikeinvestorid on kasutanud seda informatsiooni ära suure kasumi saamiseks Ühispanga aktsia hilisema hinnatõusu pealt. Konkreetsete juhtumite kontrollimiseks taotles väärtpaberiinspektsioon investeerimisfirmalt HF Arenduse AS tema klientide kohta käiva informatsiooni avaldamist. Vahur Loki kinnitusel pole nad seda infot seni kätte saanud.

HF Arenduse juhataja Margus Uudam keeldus seda kommenteerimast, põhjendades, et informatsioon firma klientide kohta on rangelt konfidentsiaalne.

Uurimise esimesi tulemusi on Vahur Loki sõnul oodata nädala lõpuks.

Kas kahtlustele suudetakse kinnitust leida, on vara öelda, Eestis kehtivate seaduste järgi ei ole aga füüsilistele isikutele konfidentsiaalse informatsiooni kasutamise eest karistust ette nähtud.

Iga väärtpaberiturul kaubeldava ettevõtte kohta on olemas kindlasti infot, mida ei ole jõutud turule avalikult teatada või mis ärisaladusena on teada vaid piiratud inimeste ringile. Sellise informatsiooni kasutamine enda huvides on Tallinna väärtpaberibörsi tegevdirektori Helo Meigase kinnitusel keelatud kõigis riikides, kus on olemas väärtpaberiturg.

ASi Norma nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul liigub konfidentsiaalne info ettevõttest välja kõige lihtsamat teed mööda, inimeste kaudu. Tallinna farmaatsiatehase juhatuse esimees Priit Kivi ütleb, et informatsiooni on püütud hankida ka helistades ettevõttesse ja tutvustades end maksuametnikuna, mille peale võib firma töötaja pahaaimamatult väljastada sellist infot, mida ta ei tohiks teha.

Konfidentsiaalse informatsiooni kasutamise keeld väärtpaberitehingute sooritamiseks tuleneb nõudest, et kõik väärtpaberiturul osalevad investorid peavad olema võrdses seisus.

«Kellegi ametipost ei saa olla põhjenduseks sellele, et ta teenib lühikese ajaga suuri kasumeid olukorras, kus kõik peaksid olema võrdsed,» ütleb Helo Meigas.

Vahur Loki väitel toimub selliseid tehinguid iga päev.

Insider trading'u põhilised ohvrid on suurem osa väikeinvestoritest, kes teevad oma investeerimisotsuseid reeglina avaliku informatsiooni põhjal. «Väikeinvestorid saavad lihtsalt pügada ja lõpuks tõrjutakse nad turult lihtsalt välja,» lausub Lokk.

Kui investor otsustas näiteks PEPi ja Ühispanga liitumisteate alusel eelmisel esmaspäeval Ühispanga aktsiaid omandada ja selle pealt kasum kohe välja võtta, oli see tal juba võimatu, kuna aktsiahind tõusis börsil esimeste minutitega üle 50 krooni taseme. Väikeinvestor ei jõudnud selle ajaga veel ostuorderitki esitada ja keegi võttis tema eest kasumi ära.

Vahur Loki sõnul on Eesti väärtpaberiturg arenenud väga lühikese ajaga küllalt palju, nii et kõik on midagi võitnud. «Kui situatsioon hakkab stabiliseeruma , siis saavad olema ühed need, kes võidavad, ja teised need, kes kaotavad,» lausub ta.

Helo Meigas ütleb, et avaldused, nagu toimuks kaks kolmandikku Eesti väärtpaberituru tehingutest siseinformatsiooni põhjal, on vastutustundetud, kahjustavad Eesti mainet ja peletavad siit ettevaatlikud välisinvestorid minema. «Taoliste väidete tegemiseks peab olema faktilist materjali,» lausub ta. «Kui väärtpaberiamet on kogu börsi toimimise aja jooksul küsinud tehinguid teinud investorite kohta andmeid ainult neljal korral, siis julgen väita, et seda ei saa lugeda piisavaks informatsiooniks üldistuste tegemiseks.»

«Olukord ei ole sugugi nii hull ja seda ei maksaks üle dramatiseerida,» kinnitab Meigas. Ministeerium muudab seadust

Rahandusministeeriumi käesoleva aasta tööplaanis on väärtpaberituru seaduse muutmine, kus plaanitakse ka siseinformatsiooni põhjal tehtud tehingute kohta käivad punktid senisest põhjalikumalt lahti kirjutada.

Vahur Loki sõnul on see vaid aja raiskamine ja olulist kasutegurit poleks ka järelevalvesüsteemi täiustamisel. Väärtpaberiameti juht näeb peamise abinõuna väärtpaberiturul kaubeldavate ettevõtete kohta käiva informatsiooni avalikustamise nõude karmistamist, eriti börsil.

Helo Meigas leiab, et börsil kehtestatud informatsiooni avaldamise nõuded on juba piisavalt karmid ja neid muuta pole põhjust. Vajalik oleks sarnaste põhimõtete sätestamine ka seaduses, lisab ta.

«Igal ettevõttel on informatsiooni, mis puudutab pooleliolevaid läbirääkimisi mistahes valdkonnas,» ütleb Meigas. «Sellekohast informatsiooni saab ta aga avalikustada alles siis, kui ta on lepingule teise firmaga alla kirjutanud.»

Meigas küsib, mis oleks saanud siis, kui Ühispank oleks avalikustanud PEPi liitumisplaani enne vastavat otsust? Investorid oleks teinud mingisuguse investeerimisotsuse, vastab ta ise. Aga kui miski oleks ebaõnnestunud ja liitumist poleks toimunud, küsib ta edasi. Ühispank oleks öelnud sorry, meil ei tulnud välja, investorid oleks aga olnud petetud, lausub Meigas.

Meigase sõnul on insider trading'u juhtumid väärtpaberituru eetilisuse küsimus, mida saab ohjes hoida vaid seadusandluse karmistamise ja järelevalve tõhustamisega. Seadus ei sunni küll kedagi muutuma eetilisemaks, kuid karmid karistused viivad selleni, et tehingust saadav kasu ei pruugi üles kaaluda võimalikku karistust, räägib Meigas. «Tuleb luua situatsioon, kus kõik need, kellel on konfidentsiaalne informatsioon olemas ja kellel võiks tekkida tahtmine seda kasutada, mõtleks järele ja arvestaks sellega, et avastamise tõenäosus on suur ja sellele järgnevad karistused väga karmid,» lisab ta.

«Kui seda põhjalikult kaalutakse, jõutakse tõenäoliselt järeldusele, et saadav kasum ei kaalu üles oma hea nime kaotust,» räägib Meigas.

Konfidentsiaalse informatsiooni põhjal tehtud tehinguid on Meigase sõnul praktiliselt võimatu ennetada. Alles tagantjärele saab kontrollida, kas mingi olulise uudise avaldamisele eelnes keskmisest rohkem tehinguid, ütleb ta.

Arenenud väärtpaberituruga riikides teostab kontrolli insider trading'u juhtumite üle riiklik järelevalveorgan. Eestis on selleks väärtpaberiinspektsioon.

Vahur Loki sõnul puuduvad väärtpaberiinspektsioonil kontrolli teostamiseks vajalikud vahendid. Ta leiab, et börsil endal oleks kontrolli tunduvalt lihtsam teha.

«Selleks, et väärtpaberituru tehinguid kontrollida, peaks inspektsioon saama operatiivset infot, kes on tehingute taga, millised tehingud üldse toimuvad ja millised on nende jooksvad hinnamuutused,» ütleb Lokk. Tema sõnul peaks väärtpaberiinspektsioonil olema võimalus saada kontrollitavat informatsiooni elektroonilisel teel. Tarvis on ka võimsat analüüsibaasi, lisab Lokk.

«Praegu saadame väärtpaberite keskdepositooriumile ametliku kirja ja nemad saadavad meile ametliku vastuse,» selgitab Lokk kontrolli keerulisust. «Siis saadame teise kirja börsile, kust tuleb omakorda vastus.» Kommunikatsioon seab omad piirid, kui baasinfo kättesaamine võtab nädal aega, on Lokk nördinud.

Helo Meigas ei ole süüdistustega informatsiooni aeglase liikumise kohta nõus. «Võin täie vastutusega väita, et vastame infopäringutele operatiivselt ja infot tuleb lihtsalt küsida,» sõnab ta.

Tallinna börsil puudub iseseisva juurdluse läbiviimiseks seaduslik alus. «Börsi reglement on siduv ainult nendele ettevõtetele, kes on meiega lepingud sõlminud,» ütleb Meigas. «Insider trading on aga enamasti füüsilise isiku poolt toimepandud seaduserikkumine.»

Ühes on väärtpaberiamet ja börsi juhtkond samal nõul -- sisetehingud ei kao kusagile. Mida rohkem insider trading'ust aga räägitakse, seda suurem hulk inimesi teadvustab seda probleemi. Tõenäoliselt mingi hulk inimesi loobub sellisest tegevusest, teine osa hakkab seda tegema targemalt, et seda on raskem avastada.

Hetkel kuum