Singapuri firma ei jõudnud oodata finantskokkulepet EBRDga
Tolaram Groupi tütarfirma ASi Tolaram Investeeringud direktor Urmas Reimand rääkis, et esialgne plaan teha Baltex 2000 moderniseerimisel koostööd Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangaga (EBRD) on soikunud.
«Meil ei jätkunud kannatust oodata, millal jõuame EBRDga finantseerimise osas kokkuleppele ja seetõttu oleme seda investeerimisprogrammi oma rahaga alustanud,» teatas Reimand.
Tolaram pidas EBRDga läbirääkimisi poolteist aastat ja on tehtud väga palju kõikvõimalikke tasuvusuuringuid, kuid dokumentidele allakirjutamiseni ei ole jõutud, rääkis Reimand.
Eesti suurima tekstiilikontserni Kreenholmi Valduse ASi juht Meelis Virkebau tunnistas, et Baltexi plaanitav ligi 100 miljoni krooni suurune investeering on väga suur.
«Kreenholm on viimase kolme aasta jooksul investeerinud kokku on umbes selles suurusjärgus,» märkis Virkebau. Tema sõnul on tipptasemel tekstiilitööstuse seadmed väga kallid, kui neid ei osteta Venemaalt.
Välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus märkis, et Eesti kohta on Tolarami investeering märkimisväärne. Eriti arvestadades seda, et firma on Baltexisse juba eelnevalt investeerinud, lisas Sakkeus. Uue investeeringu järel kulutab Tolaram keskeltläbi umbes 100 000 krooni iga Baltexi töökoha moderniseerimiseks, arvestas ta.
Kuna Tolaram soovib pääseda Eesti kaudu Euroopa turule ja Baltexi toodangut müüaksegi Euroopas, siis on need investeeringud Sakkeuse sõnul igati positiivsed Eesti ekspordinäitajale.
Baltexisse on Reimandi sõnul ostetud uusi kudumistelgi ja praegu on Baltexi juht Zürichis pidamas läbirääkimisi seadmete tarnijatega konkreetsete tarnete tähtaegade suhtes.
Baltex 2000 finantsdirektor Sven Kööp ütles, et firma möödunud aasta käive oli 205 miljonit krooni. Tõenäoliselt on möödunud aastal veel väike kahjum, lisas ta.
1995. aastal oli Baltexi käive 118 miljonit krooni ja kahjum 18,9 miljonit krooni.
Tolarami teistest projektidest rääkides ütles Reimand, et Sindi tekstiilitehas on hetkel konserveeritud. Baltexi moderniseerimise ja Sindi tekstiilitehase projekt on tema sõnul üksteisest sõltuvad. «Soovime esmajärjekorras moderniseerida Baltex 2000 ehk toorriide tootmise ja järgmise etapina on kavas käivitada Sindis viimistlusvabrik toorriide jaoks,» selgitas Reimand.
Tolaramile kuuluv Kehra paberi- ja tselluloositehas Horizon annab Reimandi sõnul jooksvat kasumit ja on saanud üle taaskäivitamisejärgsetest turustamisprobleemidest. «Praegu on tekkinud kunded ja turustamine on väga laiahaardeline üle maailma,» kinnitas Reimand.
Küsimusele, kas Tolaram Group on huvi tundnud ka Läti ja Leedu turu vastu, vastas Reimand, et seni ei ole Tolaram teinud seal ühtegi investeeringut. «Võib aga öelda, et meil on nii Lätis kui Leedus asjad, mida me kavatseme teha, ja ma usun, et vähemalt üks neist peaks 1997. aastal aset leidma,» lisas ta.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.