14. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Määrus kütab kirgi

Jaanuari esimestel päevadel asendati eelmise aasta lõpus valminud rahandusministri määrus põhivarade reservi ümberhindluse korra muutmisest mõistlikuma lahendusega. Põhivarade allahindlus tuleb nüüd bilansis kajastada mitte äritulude, vaid eelmiste perioodide jaotamata kasumi real.

Vahe seisneb selles, et äritulude pealt tulnuks maksta ettevõtte tulumaksu, aga eelmiste perioodide jaotamata kasumilt tulumaksu ei maksta. Kõik peaksid justkui rahul olema -- ametnikud, kes kõrvaldasid vastuolu äriseadustiku ja raamatupidamisseaduse vahel, ja ettevõtjad, kel jääb ports raha taskusse.

Kui aga asjasse süüvida, paistab muudetud määrus hoopis uuest vaatenurgast. Tuleb välja, et see lubab põhivarade ümberhindluse reservi arvel suurendada ettevõtte bilansilist kasumit ja see maksuvabade dividendidena taskusse pista!

See on ju lausa kingitus riigi poolt. Ja selle kingi saajaks on eelkõige erastatud suurettevõtted, sest ümberhindluse reserv tekitati 1992--93 ja seetõttu uusettevõtteid ei puuduta.

Võib väita, et milline omanik on nii taipamatu, et ei saa aru tõest: tegelikult ei ole põhivarade ümberhindluse taga reaalset raha, vaid see on «õhk», mis mõni aasta tagasi kunstlikult tekitati.

Aga mis siis, et on õhk. Kuna ta bilansis seisab must-valgel kirjas, võib omanik seda kasutada kui maksevahendit. Võib osta selle eest mõne eseme või seadme oma ettevõttest, see tähendab selle jumalamuidu saada.

Küllap suurem osa omanikke ei kipu sel moel fiktiivselt ostma-müüma, selleks pole vajadust. Teoreetiline võimalus selleks on aga tekkinud. Kaldun arvama, et seekord ei olnud tegu rahandusministri «näpukaga», vaid selle taga oli kellegi suunav käsi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum