16 jaanuar 1997

Ministrid tahavad säästa pool miljardit

«Nüüd tuleb paremad välja noppida ja teha kahe kuu jooksul rehkendused, sest märtsi teisel poolel algavad 1988. aasta riigieelarve arutelud,» kommenteeris rahandusminister Mart Opmann haldusreformi teese, millele kirjutasid peale tema alla veel majandusminister Jaak Leimann ning teede- ja sideminister Raivo Vare.

Opmanni sõnul toimiksid 20% esitatud haldusreformi teesidest 80% efektiivsusega ja nende rakendamisel oleks võimalik praegu kolme miljardi kroonini küündivaid valitsusasutuste kulusid kuuendiku võrra vähendada. See tähendaks kolmandiku ametnikkonna koondamist, märkis Opmann.

Valitsus arutas ministrite ettepanekuid teisipäeval, kuid peaminister Tiit Vähil ei olnud eile aega Äripäevale oma arvamust teeside osas avaldada. Projektis sisalduvate Jaak Leimanni esitatud poliitiliste ettepanekute kohta valitsus Opmanni väitel aga seisukohta võtma ei hakka.

Peaministri nõuniku Ardo Hanssoni sõnul on poliitiliselt väga delikaatne ettepanek vähendada riigikogu koosseisu 101 liikmelt 71 liikmele. «Minu arvates oleks see aga mõistlik otsus,» märkis Hansson.

«Seda ettepanekut tuleb väga tõsiselt vaadata, sest kokkuhoid kokkuhoiuks, kuid tehtaval tööl peab olema ka resultaat,» kommenteeris riigikogu keskfraktsiooni esimees Siiri Oviir.

Riigikogu liikmete arvu vähendamine tähendaks rahandusministeeriumi nõuniku Tiit Saati sõnul 10--20 miljoni kroonist kokkuhoidu. 1997. aasta eelarvest sai riigikogu 112 miljonit krooni, millest umbes 40 miljonit kulub parlamendi pensioniteks, töötasudeks ja esinduskuludeks.

Millist kokkuhoidu annaks ministrikohtade vähendamine ning teede- ja sideministeeriumi, majandusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi ühendamine, onSaati sõnul arvutada keeruline. Kui funktsioonid ei muutu, siis võiks rääkida vaid nelja ministri pealt umbes kahe miljoni kroonisest kokkuhoiust, lisas ta.

Millisest kokkuhoiust võiks rääkida maavalitsuste arvu vähendamisel neljale, ei ole Opmanni sõnul veel arvutatud. Praegu on maavalitsuste halduskulud suurusjärgus 150 miljonit krooni.

Tiit Saati sõnutsi rõhutab ettepanek vähendada 1999. aastaks kohalike omavalitsusüksuste arvu vähemalt kahe kolmandiku võrra põhimõtet, et iga krooni kasutamine peab olema efektiivne. Tema sõnul on täitevvõimu tsentraliseerimise teed läinud ka Saksamaa.

Hanssoni ütlusel ei ole kohalike omavalitsusüksuste liitmine vajalik mitte ainult kulude kokkuhoiuks, vaid ka keskmise efektiivsuse tõstmiseks. Omavalitsusüksus, mis pakub teenuseid 3000 inimesele, on väga ebaefektiivne, nentis Hansson.

Ideed, mille kohaselt juhul, kui ametkond õigeaegselt kodaniku pöördumisele ei vasta, loetakse toiming tehtuks kodaniku huvides, nimetas Hansson problemaatiliseks. Võib juhtuda, et mõni amet kurnatakse füüsiliselt üle ja siis tekib võimalus kuritahtlikult sinna taotlusi esitada, märkis Hansson.

Hetkel kuum