16. jaanuar 1997
Jaga lugu:

S70 ja V70 saadavad 850 ajalukku

Volvo uue tähekombinatsiooni S70/V70 taga peitub vana tuttav -- üks kõigi aegade edukamaid Volvosid -- 5,5 aastat tootmises olnud Volvo 850. Ehkki S70 ja V70 näevad välja üsna sama näoga kui eelkäijad, on uuendused siiski märkimisväärsed -- kokku räägitakse 1800 uuest detailist.

Silmale nähtavatest muudatustest on märkimisväärsemad uus V-kujulise joonega mootorikate, uued tagalaternad sedaanil. Palju tuttavat pärineb oktoobris esitletud kupeelt C70 (kuni keskmise uksepostini on autod sarnased), sealt pärineb ka salongi sisu.

Ehkki tänavune talv võimaldaks talvetesti korraldada isegi Lääne-Euroopas, läks Volvo S70 ja V70 tutvustamisel täispangale, minnes kohta, kus kindlalt nii lund kui külma on -- Euroopa põhjatippu, Barentsi mere äärsesse Põhja-Norrasse. See otsus tekitas Volvo tehnilisele personalile palju peavalu, sest lumevabade teedega ja pikema päevaga (Kirkenesis läks pimedaks 13.30 paiku) harjunud ajakirjanikele tekitas tõsiseid raskusi polaarhämaruses võimsate autodega libedatel teedel püsida.

Omalaadse rekordi püstitas Inglise grupp, kelle liikmeid tuli 7 korda kraavist välja aidata. Autode tugevusest ja turvalisusest annab aga tunnustust, et vaatamata usinale kraavis käimisele jäid terveks nii autod kui sõitjad.

Kuna juba 850 on väga hea auto, ei paku S70/V70 üllatusi. Mõlema autoga sõitnud kiitsid uue mudeli käigukasti, mis olevat täpsem ja paremini valitud ülekandesuhetega, samuti kaasaegsemaks muutunud disaini.

Võrreldes hiljuti ka Eestisse jõudnud Volvo nn 40-seeriaga, mis teenis oma ümardatud kuju pärast vastandlikke arvamusi, peaks Volvo kandilise joone poolehoidjad seekord rahule jääma, sest Volvole omane kuju on säilinud.

Nagu ka vana mudelit, toodetakse universaalkerega V70-t tavalise esirattaveo kõrval ka neljarattaveolise AWD-versioonina. Erinevalt tavalisest neljarattaveost kasutab Volvo süsteemi, mis jagab veojõudu vastavalt vajadustele automaatselt ringi. Normaalolukorras on tegu esirattaveolise autoga. Kui aga esirattad libisema kipuvad, kantakse osa veojõudu üle tagaratastele, mistõttu auto muutub murdosa sekundiga neljarattaveolise(ma)ks.

AWD imet ei tee ja sõita peab ikka oskama -- just täheühendit AWD kandvaid autosid tuli mitmel korral teele tagasi aidata. Ehkki tavasituatsioonis käitub AWD sarnaselt tavapärasele esirattaveolisele autole, nõuab aega, et harjuda auto «iseteadvusega», mis hakkab piirsituatsioonides vastavalt vajadusele veojõudu kahe silla vahel jaotama. Kui aga sellega harjuda, usun, et siis on AWD igati omal kohal.

Isiklikult eelistan vähemalt esialgu tavapärast esirattavedu, sest mõnisada kilomeetrit AWD roolis libedatel teedel ei tekitanud kuigi kindlat tunnet. Kui ka mul ükskord auto vibama hakkas, tänasin õnne, et istusin esiveolise T-5 roolis -- see auto käitus minu jaoks harjumuspäraselt ja seisis teel.

Uutel mudelitel esineb ka «lastehaigusi». Vähemalt kahel autol kohtasime streikivat turvavööd, mida enam uksepostist kätte ei saanud.

Põhjamaisele autole kohaselt võib vaid kiidusõnu jagada auto küttesüsteemile, mis võimaldab reguleerida juhile ja kaassõitjale suunatud õhu temperatuuri ja puhuri intensiivsust eraldi. Külma käes vaevelda ei tule, pigem tekitab probleeme, kuidas autot mitte üle kütta.

Esmakordselt Euroopa autodel kasutab Volvo oma uuel mudelil RTI-d, mis ühendab endas satelliitnavigatsioonisüsteemi ja liiklusolude kohta infot andvat seadet. Eestis pole sellega paraku veel midagi peale hakata (polnud ka Põhja-Norras).

Võrreldes 850ga on S70/V70 jaksu juurde saanud -- 2,3-liitrine jõuallikas arendab senise 226 hj asemel 240 hj, 2,0-liitrine turbomudel aga senise 210 hj asemel 225 hj. Traditsiooniliselt on tegu viiesilindriliste jõuallikatega. 1997. aastal lisandub mudelivalikusse R-versioon, mis vahetab välja 850R -- Volvo kiireima mudeli.

Volvo toodab ka dubleeritud toitesüsteemiga mudelit, mis sõidab nii metaani kui bensiiniga. Ka on mootorivalikus 2,5-liitrine turbodiisel (tõsi, see pärineb Audilt). Vaatamata diiselmootorile on auto kiirusomadused tasemel, mis teeks au ka bensiinimootorile -- 100 km/h saavutatakse vähem kui 10 sekundiga ja auto lõppkiirus ulatub üle 200 km/h. Kütusekulu on seejuures meeldivalt väike, olles manuaalkäigukastiga autol keskmiselt 6,6 ja automaatkäigukastiga autol 7,9 l/100 km. Sellised näitajad jäid Norras siiski vaid unistuseks, sest enamus distantsi tuli läbida maksimaalselt kolmanda käiguga -- teed enamasti rohkemat ei võimaldanud.

70-seeria pole kupee, sedaani ja universaali esitlustega veel «valmis». Praegu Detroidis toimuval autonäitusel on väljas ka 70-seeria kabriolett, mis minevat tootmisse samuti C70 nime all.

Eestis Volvot esindav AS Info-Auto ootab Volvo S70 ja V70 Eestisse müügile jõudmist märtsis. Uute mudelite hinnatase peaks jääma samaks, mis praegu kaupluses olevatel 850-seeria autodel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum