16 jaanuar 1997

Toiduainete ekspordi maht on lubatust väiksem

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup ütles, et Eesti kasutas 1996. aastaks eraldatud põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordikvootidest ära vaid kuus.

Eestil on kvoote kokku viiekümne kaubaartikli jaoks. «Me saame Euroopa Liidult küsida kvoote ainult olemasoleva kaubanduse baasil,» ütles Oopkaup.

Suurima võiduna läbirääkimistel Euroopa Liiduga käesoleva aasta kvootide osas pidas Oopkaup odraõlle ekspordinormi suurendamist senisest 91 tonnist 250 tonnini aastas.

Seevastu piimapulbrile, millele Eesti mullust ekspordimahtu arvestades taotles kvoodiks 12 000 kuni 20 000 tonni, saadi kvoot ainult 3150 tonni kohta.

Kvoodid säilisid ka kartuli ja juustu suhtes, mida eelmisel aastal Euroopa Liidu riikidesse üldse ei eksporditud. Kartuli kvoot on 1900 tonni ja juustul 840 tonni aastas.

ASi Ühinenud Meiereid kommertsdirektor Aivar Häelm pidas piimapulbrile eraldatud ekspordikvooti liiga väikeseks.

Andres Oopkaupi sõnul on Euroopa Liit seadnud peamised bürokraatlikud takistused Eesti lihaekspordile. Hoolimata olemasolevatest ja küllaltki suurtest kvootidest ei tunnista Euroopa Liit Eesti veterinaarjärelevalvet, mistõttu liha pole seni võimalik Euroopa Liitu eksportida.

Oopkaup tunnistas, et Euroopa Liit ei soovi meie veterinaarsüsteemi tunnustada enne, kui Eestis on võimalik tuvastada iga lehma asukoht ja teave selle kohta, milliseid haigusi ta võib kanda. «See tähendab, et meil peaks kõik 400 000 veist numbritega kirjendama pluss nummerdama kõik sead,» lausus ta.

Teiseks bürokraatlikuks takistuseks Eesti ekspordile nimetas Oopkaup Euroopa Liidu riikide soovi piirata alkoholi sissevedu. Tema sõnul on Eesti ettevõtetel soov palju suuremaid alkoholikvoote saada, kuid Euroopa Liit seda eriti ei arvesta.

«Alkohol on igas riigis riigi monopol,» ütles Oopkaup. «Otsitakse kunstlikke põhjusi, miks viina mitte tarnida.»

Oopkaup leidis, et suurematest kvootidest võidab mitte Eestist toidukaupu eksportiv firma, vaid Euroopa Liidu riikide firmad, kuna tollimaksu saab tagasi importiv firma. «Süsteem töötab nii, et EL annab küll meie ettevõtetele kvoote, kuid kasu sellest saab endale,» väitis Oopkaup.

Eesti kaupleb ELi põllumajandussaaduste ja -toodete kvootide alusel alates 1995. aasta jaanuarist.

Piiranguteta eksport soodustariifide järgi kehtib vaid Eesti põdraliha, kuivatatud lillede ja veel paari toiduainetetööstuse artikli suhtes.

Hetkel kuum