20. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Hansson tahab vabastada pensioniraha tulumaksust

Ardo Hanssoni sõnul on kiiresti vaja vastu võtta pensioniseadus, millel oleks üks-ühene seos praegu makstava ja tulevikus saadava summa vahel.

Uus pensioniseadus on Hanssoni sõnul osa järgmisel nädalal valmivast 1997. aasta valitsusprogrammist, mille prioriteedid on maa-, sotsiaalkindlustus-, haldus- ja haridusreform.

Haldusreformi elluviimisel lähtutakse Hanssoni sõnul põhimõttest, et valitsusasutuste majandamis- ja tegevuskulud külmutatakse kuni 1999. aastani.

Kolme ministri ettepanekut vähendada haldusreformi käigus parlamendiliikmete arvu 30 võrra nimetas Hansson provokatiivseks.

Ideid vähendada kolmandiku võrra riigiametnikke ja kohalikke omavalitsusüksusi tuleks aga Hanssoni sõnul hakata kohe ellu viima. «Meil käib kogu aeg detsentraliseerimine, järjest rohkem funktsioone antakse kohalikele omavalitsustele, aga nad on nii väiksed, et ei saa lihtsalt hakkama,» põhjendas ta.

Ametikohtade vähendamine puudutab Hanssoni sõnul ka haridusreformi, kus koondamiste arvel tuleb tõsta õpetajate palka. Haridusreformi raames tuleb ümber korraldada ka kutseharidussüsteem, mis praegu ei vasta tööjõuturu nõudlusele.

Reformide elluviimiseks tuleb Hanssoni sõnul teha kaks põhimõttelist muudatust. Kui seni tegutses iga ministeerium vaid oma valdkonnas ning tõi vahepeal valitsusse arutamiseks mingeid küsimusi, siis nüüd paeb terve valitsuskabinet koos koostama üldkontseptsiooni, mille põhjal iga ministeerium saab hakata välja töötama detailsemaid plaane oma eluvaldkonnas, rääkis Hansson.

Teine muudatus on seotud riigeelarve koostamisega. Veel eelmisel aastal tuli esimene impulss eelarve koostamisel rahandusministeeriumilt, kes pakkus välja oma arusaamad tulude üldisest jaotusest «Nüüd pakub valitsus välja ja rahandusministeerium võtab selle aluseks,» lausus Hansson. Sel viisil oleks tema sõnul võimalik vältida analoogset kriitikat, nagu eelmisel aastal põhjustas kaitseministeeriumi eelarve.

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiveri sõnul oleks selline süsteem igati tänuväärne ning sobiks rahandusministeerumile palju paremini. Liiver tõi näiteks Rootsi, kus aasta algul esitab valitsus oma majandusprogrammi parlamendile arutamiseks ning alles seejärel algab eelarve koostamine.

Hanssoni sõnul peab valitsus 1997. aastal poliitikat ellu viies lähtuma põhimõttest, et ükski otsus ei tohi ohustada rahvusvahelist usaldust Eesti vastu.

«Sel juhul tundub realistlik ka meie põhieesmärk, et pääseme Euroopa Liiduga liitumisel esimesse gruppi,» sõnas Hansson. Küsimusele, millised takistused võiksid ohustada Eesti liitumist ELiga, vastas Hansson: «See, kui riigieelarve läheks rivist välja.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum