21 jaanuar 1997

Maainimesed saavad EVPsid

Põllumajandusreformiseadus nägi küll ette, et õigustatud subjekt saab paigutada oma ühistatud vara eest saadud osakud kolhoosist või sovhoosist tekkinud aktsiaseltsi või äriühingu varasse.

Konkreetset tähtaega, kui kaua oma ühistatud vara osakuid käsutada saab, kehtestatud aga seni ei olnud.

«Inimesed ei ole alati süüdi, kui neile osakud kätte jäävad,» kommenteerib seadusemuudatust põllumajandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Toomas Pilt.

Pildi sõnul on tihtipeale probleem ka kaaskodanike pahatahtlikkuses. Kolhooside reorganiseerimise või likvideerimise perioodil moodustati aktsiaseltse või äriühinguid ja nende kätte koondus kogu vara. Samal ajal ei võtnudki nad inimesi aktsionärideks, selgitab Pilt.

Eelmisel nädalal valitsuses kinnitatud määrus peaks parandama olukorda nende jaoks, kellel natsionaliseeritud vara eest saadud osak veel käsutamata on. Kuigi EVPsid saab ta kehva kursiga -- numbriliselt sama palju, kui suur on osaku väärtus kroonides.

Ka praegu on aktsiaseltsil või äriühingul veel võimalik osakute eest maksta natuuras või pakkuda rahalist hüvitust. EVPdes maksab riik osaku eest seega vaid neile, kes pole suutnud oma osakut kusagil kasutada ega sellega näiteks äriühingu osanikuks hakata.

Pildi sõnul prognoositi määruse väljatöötamisel, et turule tuleb juurde umbes 130 miljonit EVP-krooni, nüüd on hinnangud jäänud pidama 60 mln EVP-kroonile.

Võttes arvesse kogu turul ringlevate EVP-kontode kogust, kus majandusministeeriumi hinnangu alusel on lubatud veaks 3 miljardit EVPkrooni, on antud juhul see summa väga väike ja ei mõjuta EVP bilanssi, nendib Pilt.

Põllumajandusreform on aetud inimeste jaoks liiga keeruliseks ja asjast lõikavad kasu vaid advokaadid ja kohtunikud, kommenteerib hiljutist valitsuse määrust Keila vallavanem Vello Toomik.

Inimeste tinglehmad hinnatakse EVPdes sama kalliks kui advokaadi tunnihind, kellele seda olematut raha vaja on, esitab ta küsimuse. «Mina kui vallavanem peaksin asjadest aru saama, aga tihti ei käi ka minul nendest seadustest jõud üle,» lisab ta.

Loo laenu- ja hoiuühistu direktori Arvo Hütsi sõnul on neil põllumajandusreform lõpule viidud ja inimesed said oma hüvituse sularahas kätte.

Neid, kellele riik vara osakuid EVPdes kompenseerima hakkab, Lool ei ole. «See peab päris hull olema, kes neid EVPsid tahab,» nendib ta.

Valga maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise osakonna juhataja Maimu Grandströmi sõnul on EVPd ainuke lahendus juhul, kui riigil enam midagi muud tõesti pakkuda ei ole.

Põllumajandusreformi õigustatud subjektidel oli kuni möödunud aasta 1. detsembrini aega vormistada ühistatud vara väärtus osakuna ühismajandi kohustusi kandvale firmale.

Möödunud teisipäeval valitsuses vastu võetud põllumajandusreformi muutev määrus näeb veel ette, et vara väärtus, mis polnud 1. detsembriks osakuna ega laenulepinguga ühessegi majandi baasil tekkinud üksusesse paigutatud, vormistatakse nüüd valdaja võlakohustuseks riigi kasuks.

«See tähendab, et riik kompenseerib ühistatud vara õigustatud subjektidele, vara kasutav firma maksab omakorda riigile,» selgitab Pilt.

Võlakohustus tuleb firmal riigi ees täita viie aasta jooksul, võlalt makstav intress on 10% aastas maksmata summalt. Hilinemise korral tuleb tasuda viivist 0,05% tasumata summalt iga päeva eest. Määruse järgi saab võlakohustuse tasuda nii rahas kui EVPdes. Vajadusel võib ministeerium võla sisse nõuda ka kohtu korras.

Põllumajandusreformi kiirendavaks asjaoluks peab Hütsi aga majandite tegevuse sunniviisilist lõpetamist. Maavanematel on nüüd õigus algatada enne 1. veebruari majandi tegevuse sunniviisiline lõpetamine kohtades, kus 1996. aasta lõpuks ei olnud põllumajandusreform läbi viidud. Maavanem teeb kohtule avalduse ühismajandi sunniviisiliseks lõpetamiseks ja kohus määrab majandi likvideerijad.

Prognoositavaid sundlõpetamisi on Toomas Pildi sõnul 26, kuid see puudutab vaid vanu kolhoose ja sovhoose, mitte uusi õigusjärglasi.

Kui mõnel majandil on dokumendid valesti vormistatud ja vana majandit ei ole veel registrist maha võetud, on neil kaks nädalat aega oma viga parandada.

Kui majandil on võlgu rohkem kui vara, kasvab sundlõpetamine üle pankrotimenetluseks. Praegu on pankrotimenetlus pooleli 11 majandis.

Kui maksuhaldur tunnistab maksud lootusetuks, siis õnnestub ka nendes ühismajandites reform lõpetada pankrotimenetluseta, ütleb Pilt.

Algselt ei olnud reformi lõputähtaegu kehtestatud ja osad arvasid, et neil on aega lõpmatult -- selle tarvis mõeldigi viimase põllumajandusreformiseaduse kohta käiva määrusega välja piits ja präänik, märgib Pilt naerdes.

Maimu Grandström Valga maavalitsusest peab põllumajandusreformi venitajateks peale tervikvarasid kasutavate isikutele või firmade ka õigustatud subjekte.

Alati on võimalik saavutada kokkulepe, kuidas vara hüvitada, toonitab Grandström. «Kompromissi puudumisel tuleb kohtusse minna. Vägisi ei saa keegi metsatagust lauta või kuuri pähe määrida, kui subjekt seda ei taha,» lisab ta.

Pildi hinnangul tekivad probleemid sellest, et ärilised huvid on erinevad. Oli objekte, mida tahtis igaüks ja oli objekte, mida ei tahtnud keegi, selgitab ta.

Samas ei ole veel paljud õigustatud subjektid enesest mingit märki andnud. «Kui inimesel on väike osak, puudub tal huvi sõita teise Eesti otsa omi asju ajama,» märgib Pilt.

Kogu asjaajamine võtab nii palju aega, et mõned subjektid surevad vahepeal ära, tõdeb Keila vallavanem Vello Toomik. «Kui pärijaid ei ole, puudub probleem. Seda venitamisega vist taotletaksegi,» lisab ta.

Riik loodab Eestis põllumajandusreformiga ühele poole saada veel sel aastal.

Hetkel kuum