23. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Kaks varianti võla tasumiseks

«Oleme seisukohal, et võtame laenu, aga millal, kui palju ja mille jaoks, seda veel arutame,» ütles Tallinna abilinnapea Ants Leemets.

Leemetsa kinnitusel on sellel aastal vajaminev 218 miljonit krooni linnaeelarve kuludes olemas. Täiendavat laenuvõtmist selle aasta eelarve ette ei näe.

Võlakirjaemissioon tõstis eelmisel aastal Tallinna investeeringute taset 500 miljoni kroonini. Sel aastal plaanib linn investeerida 300 mln krooni.

Leemetsa sõnul on linn võimeline ostma kõik võlakirjad välja oma eelarvelistest summadest, kuid sellisel juhul langeks investeeringute tase järgmisel aastal 50 miljoni kroonini. «Linna arengu seisukohalt on oluline säilitada stabiilne investeeringute tase aastate lõikes.»

Tänaseks on Tallinna linna 480 miljoni kroonine laen täies mahus kasutatud. Laenust läks 9,6 mln korralduskuludeks, 432,17 mln krooni investeeringuteks ja 38,2 mln krooni linnavalitsuse halduskulude ja teiste infrastruktuuriobjektide investeeringute katmiseks.

Endise abilinnapea Tiit Järve sõnul oleks uus võlakirjaemissioon kõige otstarbekam finantseerimisallikas. «Emissiooni on korraldajaga kokkulepe, et pärast esimest tagasimakset ollakse nõus tegema uus, pikema tähtajaga võlakirjaemissioon.»

Ants Leemets uut võlakirjaemissiooni ei poolda, kuid ei välista välispankadest vähemalt viieaastase laenu võtmist. Tema sõnul tuleb laenu refinantseerimiseks kõne alla üheprotsendilise müügimaksu kehtestamine, mis tooks linnale sisse ligi 100 mln krooni aastas.

Negatiivse küljena tõi Leemets välja võimaluse, et kohaliku müügimaksu kehtestamisega kaasneb firmade Harjumaale ümberregistreerimine.

Haapsalus kehtib ettevõtetele 0,5% müügimaks. «Haapsalus on müügimaks end igati õigustanud,» ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Tema sõnul on müügimaks seotud kauplemise asukohaga, mitte aga firma registreerimiskohaga. Sellega on suudetud vältida ettevõtete ümberregistreerimist.

Leemetsa sõnul on emissioonist saadud vahendite investeerimise nimekirjas palju selliseid objekte, milleks poleks vaja olnud laenu võtta. «Laenu ei ole mõtet võtta väiksemate objektide ehituseks. Laenata võib vaid suuremate hästi läbimõeldud projektide tarvis,» ütles ta.

Tiit Järve kinnitusel oli emissioon vastavuses 1994. a koostatud Tallinna arengukavaga, mille väljatöötamisel osales ka peaminister Tiit Vähi. Järve sõnul kujunes emissiooni mahuks algse planeeritud 360 miljoni krooni asemel 480 miljonit krooni lisandunud sotsiaal- ja haridusobjektide tõttu.

Kopli kunstikeskkooli direktori Märt Sultsi sõnul sai kool linnalt 2,9 miljonit krooni, millega vahetati välja kooli aknad, parandati koolihoone katust ning rekonstrueeriti tualetid. Märt Sults ei pidanud õigeks, et laenust haridusvaldkonda antud summadest läks lõviosa kesklinna koolidele. «Laenu maksavad tagasi kõik tallinlased.»

Leemets ütles, et linnavalitsusel on teha majasisene arutelu laenuga saadud vahendite investeerimise otstarbekuse üle. Järgmisel nädalal tuleb selle küsimuse arutamiseks kokku Tallinna rahanduskomisjon.

Jaga lugu:
Hetkel kuum