23. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Oru pankrot mõjutab ka teisi turbakombinaate

Oru turbakombinaadi pankrotihalduri Andres Kuuse andmetel pole Söder Energi Oru tehasega lepingut lõpetanud. Tema sõnul näeb tarneleping ette, et alates eelmise aasta 1. septembrist kuni selle aasta 31. augustini veab AS Oru Rootsi 80 000 tonni turbabriketti. Kuni tehase seiskamiseni novembris jõudis Oru eksportida kuni 6000 tonni briketti.

Rein Lettensi sõnul soovib Söder Energi ühe tarneperioodi jooksul osta Eestist kuni 200 000 tonni briketti. AS Sangla peab aasta jooksul eksportima 25 000 tonni briketti.

ASi Tootsi Turvas direktori Kai Mäelehe kinnitusel kohustub nende ettevõte Rootsi firmale müüma 55 000 tonni briketti aastas. Tema sõnul on võimalik, et Söder Energi ütleb Eesti partneritele lepingu üles.

«Nad on huvitatud ainult suurte koguste ostmisest ja tervet Oru kohustust Tootsi ja Sangla täita ei suuda,» ütles Mäeleht. «Siis tuleb Eesti turul briketiuputus ja üks meist peab kaduma, mis omakorda loob Oru praegusele olukorrale sarnase pretsedendi.»

Mäeleht lisas samas, et ta peab ekslikuks nädala alguses Orus käinud majandusministeeriumi asekantsleri Arvi Hamburgi väidet, nagu tähendaks Oru tehase lõpp kogu Eesti turbatööstuse väljasuremist. «Turba ja briketi tootmine on kaks täiest erinevat asja,» kinnitas Mäeleht.

Pankrotihaldur Andres Kuuse sõnul on Oru briketitehase tervikvara enampakkumisele laekunud kolm ostusoovi. Ta ei soovinud avalikustada pakkujate nimesid, öeldes vaid, et kõik firmad tahavad jätkata turba ja turbabriketi tootmist.

«Ühe ostjaga oli mul juba reaalne kokkulepe olemas, kuid pärast eelmise nädala meeleavaldust on tema huvi tehase vastu tublisti kahanenud,» kinnitas Kuusk.

Pankrotihalduri sõnul on ka varuvariant, mille kohaselt müüdaks tehas teiste pakkumiste puudumisel vanarauana RASile EMEX. EMEXi peadirektori Toomas Keridoni sõnul pole ta Oru kombinaadi ostmisest kuigi vaimustunud. «Raske on hinnata, palju on seal metalli, samuti võtaks selle lahtikeevitamine hulga raha,» ütles Keridon.

«Muidugi on sealt võimalik mingit raha teenida, kuid tunduvalt otstarbekam oleks siiski jätkata turbatootmist,» lisas ta.

Oru turbakombinaadi tervikvara alghind on 4,5 miljonit krooni. Metalli on tehases ASi Oru tehnilise direktori Aleksander Saare hinnangul umbes 15 miljoni krooni eest.

Andres Kuusk pidas ebatõenäoliseks, et Oru kombinaadi pankrot on tahtlikult ettevõtte omaniku, ASi Mikskaar poolt esile kutsutud.

Mikskaari direktor Riho Alas ütles eile, et ta ei tea, miks kombinaat pankrotti läks ja ta ei taha sellel teemal rääkida. Mikskaar erastas RASi Oru 1994. aastal ühe krooni eest.

Rein Lettens Sangla turbakombinaadist ütles, et kuigi tema kõrvu on ulatunud kuuldused Oru tehase võimalikust kuritahtlikust pankrotist, peab ta pankroti põhjuseks pigem eelmisel sügisel toimunud suurpõlengut Oru turbarabas.

Oru turbakombinaat on selle asula peamine tööandja, kus töötab Oru 1300 töövõimelisest elanikust 380. Tehas on alates septembrist töötajatele võlgu palgaraha üle nelja miljoni krooni.

Viimati said töötajad Andres Kuuse kinnitusel palka pärast pankroti väljakuulutamist novembri lõpus. «Pankrotiseaduse järgi on palga maksmine pärast pankroti väljakuulutamist ebaseaduslik,» lausus ta. «Ilmselt tuleb valesti makstud palk inimestelt kohtu korras tagasi nõuda.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum