26. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Mida peaks riik ette võtma?

Ma saan vastata konk- reetsete meetmetega, mida juba tehakse. Kõigepealt langetas valitsus reedel erakorralisel istungil otsuse eraldada Oru küsimuste lahendamiseks raha.

Ida-Viru maavalitsusele eraldatakse 2,2 miljonit krooni, millest üks miljon läheb elanike korterikütte detsembri võlgade tasandamiseks. 30 000 krooni vajadusel supiköögi kolme kuu kuludeks, 173 000 krooni laste toitlustamise täiendamiseks õppeaasta lõpuni ja avansina miljon krooni kooskõlas pankrotiseaduse ja töölepinguseadusega töötajatele eraldatavateks hüvitisteks.

Taotlus raha eraldamiseks tuli meie poolt. Koostöö selleks oli aga väga tõhus, lõpetasime öösel peaministri juures, nii et asjaga on tegeldud väga kõrgel tasemel.

Nüüd on olukord selline, et pinged peaksid olema selleks korraks vähemalt maandatud ja meil on aega normaalsetes tingimustes pankrotimenetlusega edasi tegelda.

Pankrotihaldur on pädev tegelema kogu selle loo lahendamisega. Aga meie oleme sellega samuti kõige otsesemalt seotud.

Maavalitsus töötab praegu oma kriisikomisjoniga kapitaalsemate ettepanekute kallal ja need lähevad väga mitmesse instantsi, kaasa arvatud presidendi ja riigikogu kantselei, aga siin ei saa ma nüüd ette rutata.

Erastamine on protsess, mis peaks tagama samuti selle, et uuteks omanikeks saavad võimekad majandusmehed.

Riik peab sekkuma, muidu Oru sellest olukorrast lihtsalt välja ei vea. Sekkuma peaks just sotsiaalabi poole pealt, sest lapsed ja pensionärid ei ole ju tekkinud olukorras süüdi. Kõige kummalisem on aga, et süüdlasi üldse ei ole. Ja see on Eesti Vabariigis kõigi pankrottide puhul nii, et kümned miljonid nii riigimakse kui mida iganes lendavad tuulde ja süüdlasi ei ole.

Minu meelest tuleb Oru turbakombinaat müüa nii kiiresti kui võimalik ja sellisele omanikule, kes tahab ja oskab seda kompleksi juhtida ja on võimeline sinna investeerima. Olen seal ise mitmel korral käinud ja on ikka kohutav küll, kuidas tehas välja näeb. Minu meelest oli eelmine müük selles suhtes täielik näidisaltminek.

Et riik on halb peremees, sellega ma olen sada protsenti päri, kuid minu meelest ei tohi müüa selliseid kolosse nii-öelda esimesele sisseastujale ja veel ühe krooni eest.

Ma arvan, et Oru näite varal õppisid paljud võlausaldajad ja õppisime samuti meie, et pankrot tuleb kuulutada välja, ja oleks tulnud ka Oru puhul, juba siis, kui tekkisid esimesed võlad ja kahtlused, kas neid lubadusi suudetakse pidada või on see ilmselge puru silma ajamine.

Meie tundsime kaasa, kui oli tulekahju, ja ei lõpetanud elektri andmist.

Tulemuseks on, et 3,36 miljonit tarbitud elektri eest istub täna pankrotipesas ja ainult ülioptimist võib loota, et sealt midagi kätte saab, kui palgad on maksmata ja kogu võlg on kusagil 25 miljonit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum