28. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Millist põllumajandustoetust võiks Eesti saada euroliidult?

Eesti põllumehele on ka-sulik, kui me saame Euroopa Liitu võimalikult kiiresti. See tähendab kindlalt esimeses liitumislaines ja praeguste tingimustega.

Kui liitu pääsemine hakkab pikalt venima, siis töötatakse välja uued tingimused. Siis läheb seis Eesti jaoks kindlasti palju raskemaks. Kiirusmoment töötab praegu maamehe kasuks. Arvestades Eesti praegust tootmistaset ja samas olukorda, kuidas maamees toodab, siis on päris kindel, et Eesti saaka praegu põllumajandusele päris korralikud summad juurde. Tulevikus, kui toetused ümber vaadatakse, hakkavad need kindlasti vähenema ja soodustused, mis olid vanadel olijatel, uutele tulijatele enam ei laiene.

Abisummade konkreetset suurust ei oska praegu keegi öelda. See oleneb puhtalt sellest, milline tootmisseis võetakse Eesti liitumisläbirääkimiste puhul aluseks. Ekspertide analüüsid näitavad, et Euroopa Liit doteerib keskeltläbi 43 protsenti sellest hinnast, mille põllumees kätte saab.

Eestis on vastav näitaja OECD uuringute põhjal praegu miinus kaks protsenti.

Viimased arvutused Balti riikide jaoks tegi OECD. Nende arvutuste järgi oli Eestis ülemöödunud aastal põllumajandustoetuse tase miinus kolm protsenti. Euroopa Liidus on see tase 45--47 protsenti.

Päris selge, et nii Eesti esmatootja kui ka töötlev tööstus võib Euroopa Liiduga liitumisest võita. Toetuse suurus oleks üldjoontes umbes nelikümmend protsenti.

Toetuste saamise võimalus ei kahane ainult ajaga. Euroopa Liit reformib oma põllumajanduspoliitikat ning see läheb üha rohkem liberaliseerimise suunas. See on protsess, mis saab alguse 2000. aastal ja on sisuliselt seotud WTOga läbirääkimistel saavutatud kokkuleppega.

Teisalt on Euroopa Liidu komisjon kinnitanud, et liidu ühtset põllumajanduspoliitikat ehk CAPi ei reformita radikaalselt. Et Eesti mingisugust toetust saaks, peaksime looma Euroopa silmis aktsepteeritavat informatsiooni- ja järelevalvesüsteemi. Esmajärjekorras võetakse vastu need riigid, kes suudavad oma taseme viia vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Ise peame selle aga kinni maksma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum