30 jaanuar 1997

Vähi huvi NRG vastu kadumas

Tiit Vähi asemel kohtus Howardiga peaministri majandusnõunik Ardo Hansson. «Jutt oli üldine,» ütles ta. «Loomulikult oli nende tegelik soov kohtuda Vähiga.»

Küsimusele, kas ärajäänud kohtumise faktist võib järeldada, et kohtumise ärajäämiseks on võimalikud kaks põhjust: Eestis on tõsine sisepoliitiline kriis või oli see märguanne Eesti huvi vähenemisest koostööks Northern States Power Company (NSP) tütarfirma NRGga, vastuseks kinnitas Hansson, et need on kõige tõenäolisemad põhjused.

Erastamisagentuuri infrastruktuuri erastamise peaspetsialist Avo Annus möönis, et kohtumise ärajäämise põhjuseks võis olla NRG ja valitsuse suhete jahenemine. «Tavaliselt sel tasemel inimeste kohtumine niisama lihtsalt ära ei jää.»

Äripäeva andmetel pöördus James Howard pärast peaministriga kohtumise ärajäämist USA saatkonda, kus võeti vastu ka otsus, et kohtumise ärajäämist saatkonna ja NSP esindajad ei kommenteeri.

Üleeile hommikul enne kokkulepitud kohtumist Tiit Vähiga rääkis James Howard, et NRG on arvestanud võimalusega, et allkirjastatud koostöölepingu kohaselt suveks valmiva Eesti Energia äriplaani koostamise järel valitsus ühisettevõttele heakskiitu ei anna. «Siis soovime teile õnne, lahkume Eestist ja otsime mõne teise koha, kus äri ajada,» lausus James Howard. «Mulle näib, et te vajate meie investeeringut,» lisas ta. Howardi sõnul on NSP jaoks väga oluline Eesti valmisolek koostööks, kuid koostöö peab lähikuude jooksul saama konkreetsema vormi.

Peaministri välisnõuniku Silja Hiietamme edastatud teate kohaselt jäi Tiit Vähi üleeilne kohtumine James Howardiga ära, sest peaministri kohtumine president Lennart Meriga venis plaanitust pikemaks.

Tiit Vähi üleeilne kohtumine ameeriklastega pidanuks kava järgi algama kell kolm, Kadriorgu president Lennart Meri juurde oli peaminister kutsutud kella üheks. Ardo Hanssoni sõnul sai tema oma kohtumisest ameeriklastega teada kell üks. Äripäeva andmetel aga teatati James Howardile, et kohtumine peaministriga ei toimu, juba hommikul kell kümme. Pärast peaministriga kohtumise ärajäämist soovitati ameeriklastele kohtuda haridusminister Rein Loigiga, millest külalised aga loobusid.

Avo Annuse sõnul on erastamisagentuur seisukohal, et Eesti Energia erastamine peab toimuma konkursi korras. Annuse sõnul on praegu tunda suurt huvi energeetikasektori erastamise vastu, mistõttu ei ole põhjendatud enampakkumisest loobumine. «Meil on jäänud mulje, et ka valitsusel ja majandusminister Jaak Leimannil pole midagi vaba konkursi vastu,» selgitas ta.

NRG on seadnud valitsusele tingimuseks, et kuni kestavad läbirääkimised nendega, ei peeta ühisettevõttesse kaasatavate elektrijaamade osas läbirääkimisi konkurentidega. NRGga kontaktide loomisel osalenud Arvo Niitenbergi sõnul ei ole teistega läbirääkimiste välistamise nõue tavaks Euroopas, küll aga kasutavad seda USA firmad.

Annuse sõnul on teise USA energeetikakontserni Duke Power tütarfirma Duke Energy huvi Eesti Energia erastamise vastu loonud soodsa pinnase ettevõtte erastamiseks.

«Meie jaoks on tähtis, et erastamiseks oleks loodud vaba konkurents,» ütles eelmise aasta lõpus Duke Energy äriplaneerimise juht Harold B. Burnham.

Erastamisagentuuri andmetel on Duke Power USA suurim energiatootja, NRG on agentuuri andmetel 42. kohal.

Huvi Eesti Energia erastamise vastu on ilmutanud ka Saksamaa Preussen Elektra, Soome Imatran Voima ja Rootsi Vattenfall.

NRG on vastavalt eelmise aasta lõpul sõlmitud arendus- ja koostöölepingule valmis investeerima Balti ja Eesti soojuselektrijaamade baasil loodavasse ühisettevõttesse 50 miljonit dollarit sissemaksena aktsiakapitali. NRG on lubanud tagada ka kuni 200 miljoni dollari suuruse laenu.

Hetkel kuum