2 veebruar 1997

Eesti rahaturg likviidsuskriisis

Pilt ei muutu enne, kui keegi ei too oluliselt rohkem välisraha Eestisse või siseturul ei toimu olulisi muutusi, lausus Raasuke.

Tema sõnul on lihtsam Eesti TOP 5 firmadel, nagu näiteks Eesti Gaas, kes saavad Eesti kroonides laenates tugineda välisinvestoritele. Kohalikel väiksematel nimedel on praegu raske turult uut raha laenata, lisas Raasuke.

ASi Standard juhatuse esi-mehe Enn Veskimägi sõnul pole Standardil Eesti pankadest krediidi järele vajadust olnud, sest oma rahaprobleemid on firma lahendanud välisosaniku abil.

Vastupidi, mitu Eesti panka on teinud omalt poolt Standardile laenupakkumusi, märkis Veskimägi. Probleeme on ettevõtetel, keda pangad ei tunne.

Likviidsuse madalseisu üks põhjusi on inflatsiooni tuntav vähenemine Eestis, mistõttu on Raasukese sõnul raskem ka ettevõtluskeskkonnas. See omakorda vähendab ettevõtete arvelduskontodel olevat raha, mistõttu suureneb surve uue laenu võtmiseks ja pikemas perspektiivis krooni intresside tõusuks, märkis Erkki Raasuke.

Eelmisel aastal suurenesid Eesti kommertspankade investeeringud välisriikide aktsiatesse ligi kümme korda, ulatudes 234 miljoni kroonini. Enamik sellest paigutati Läti, Leedu või Venemaa ettevõtetesse.

Kui laenud välisriikide krediidiasutustele vähenesid eelmisel aastal viiendiku võrra, siis laenud välisklientidele suurenesid ligi kolm korda.

Hetkel kuum