3 veebruar 1997

Incoterms on asendamatu tööriist rahvusvahelises kaubanduses

Incoterms 90 kehtib 1. juulist 1990. Tegemist on rahvusvahelise kaubanduskoja (ICC) väga õnnestunud tegevusega rahvusvaheliste kaubandustavade standardiseerimisel ja publitseerimisel.

Incoterms on rahvusvaheline õigusallikas, seejuures ei ole ta kohustuslik õigusnorm. Tema sätted hakkavad kehtima siis, kui ostja ja müüja, s.o pooled, on Incotermsi kasutamise müügilepingus ette näinud. Ent lepingupooled peavad arvestama, et Incotermsi kehtivus ei laiene automaatselt kolmandatele isikutele. Incoterms on neutraalne lahendus, kui poolte vahel peaks lepingu sõlmimisel tekkima vaidlus, millist õigusallikat kasutada.

Incotermsi tarneklauslid on avaldatud käsiraamatus «Tarneklauslid Incoterms».

Incotermsi tarneklauslite abil sätestatakse põhilised müüja ja ostja kohustused kauba tarnel ning ühtlasi ka kulutuste jaotus müüja ja ostja vahel. Müüja ja ostja kõige peamiste kohustustena fikseeritakse:

- müüja kohustus tarnida kaup koos kaubaarve või sellega ekvivalentse EDI-dokumendiga, vastavuses müügilepingu ning iga teise vastavuse tunnistusega, mis võib olla lepingujärgselt nõutud;

- ostja kohustus tasuda kauba hind nii, nagu on lepingus ette nähtud.

Edasi olulisuse järjekorras:

- kus ja kuidas peab müüja oma tarnekohustuse täitma;

- kus ja millal toimub kaubaga seotud riski üleminek müüjalt ostjale;

- kus ja millal toimub kaubaga seotud kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk millised müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind;

- millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolliformaalsuste täitmisel;

- kes ja kelle kulul sõlmib veolepingu;

- millal peab müüja sõlmima kauba kindlustuslepingu ostja kasuks;

- kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma;

- kes kannab kauba võimalike inspekteerimiste kulud;

- kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud;

- millised on poolte kohustused teineteisele abi osutamisel ja kes kannab vastavad kulutused.

Loetletud poolte kohustused saab müügilepingus fikseerida väga lühidalt, kasutade kolmetähelisi tarneklauslite lühinimesid: EXW, FCA, FAS, FOB. Korrektse kirjaviisi korral kirjutatakse tarneklausli tähise järele geograafilise punkti nimi ning lisatakse sulgudes «Incoterms 1990».

Incoterms 1990 sisaldab 13 tarneklauslit: EXW, FCA, FAS, FOB, CFR, CIF, CPT, CIP, DAF, DES, DEQ, DDU ja DDP. Nende hulgast on alati võimalik välja valida tarneklausel, mis sobib just sellise tarneskeemi jaoks, mida müüja ja ostja on otsustanud oma tehingus kasutada. Kuus on kasutatavad ainult laevaveol: FAS, FOB, CPT, CIP, DES ja DEQ. Ülejäänud tarneklausleid kasutatakse kõigi tänapäevaste veoviiside, kaasaarvatud kombineeritud vedude korral.

Hetkel kuum