4. veebruar 1997
Jaga lugu:

Pennu arvutimüük kahtluse all

Pennul on Microsoftiga sõlmitud leping, mis kohustab arvutifirmat müüma igasse toodetud arvutisse legaalset tarkvara. Arvutifirma Pennu poolt avaldatud andmete põhjal järeldub, et novembrikuu jooksul on müüdud 126 arvutit rohkem kui neisse arvutitesse operatsioonisüsteeme. Detsembris oli vastav number Pennul 187 arvutit. See, et arvutite ja tarkvara müügi tulemused üksteisest märkimisväärselt erinevad, viitab mitme arvutimüüja sõnul võimalusele, et Pennu kas näitab müüdud arvutite arvu tegelikkusest erinevalt või müüb arvuteid ilma tarkvarata.

«See, kui mul on Eestis mõned partnerid, kes soovivad arvuteid ilma tarkvarata, on täiesti loomulik,» hajutab kahtlusi ASi Pennu Computer Technology juht ja põhiomanik Alo Koop. Ta ei ole nõus arvutite ja tarkvara müügi erinevust selgitama, viidates konfidentsiaalsele lepingule äripartneritega. Samas ütleb Koop, et Pennu müüb osa kahtlusalustest arvutitest Soome partneritele, kes panevad soomekeelse tarkvara ise peale.

Tiina Krevald tarkvarapiraatluse järelevalveasutuse Business Software Alliance (BSA) Eesti esindusest möönab, et arvutite müük ilma tarkvarata pole just keelatud, kuid soodustab piraattarkvara levikut. Tema sõnul ei müü soliidsed arvutifirmad ühtegi arvutit ilma tarkvarata ja üldjuhul lähevad kõigi teiste Eesti arvutitootjate arvutite ja tarkvara müügi tulemused kokku.

Arvutifirma Astrodata müügijuht Arvo Pihl räägib, et leping tarkvarafirmaga Microsoft ei võimalda müüa ühtegi arvutit ilma tarkvarata, isegi mitte partneritele.

«Mingisugune võimalus on ilma tarkvarata müüa arvuteid siis, kui need müüakse täiesti puhtana ja osa komponente antakse kilekotis kaasa. Sellisel juhul pole aga võimalik garanteerida, kas see arvuti üldse töötab,» selgitab Pihl. Arvutifirma ASi Microlink müügijuhi Janek Oblika sõnul on ilma tarkvarata arvuteid võimalik müüa väga vähestes kogustes.

Arvutimüüjate sõnul on raske uskuda, et Pennu müüb Soome nii suure koguse arvuteid. Arvutifirma Computer 2000 Eesti tegevdirektor Kaur Lohk: «Kui Pennu oleks nii suure koguse arvuteid Soome müünud, oleks see nii suur uudis, et ma oleksin sellest juba oma Soome partnerite kaudu kuulnud. Tänaseni pole küll midagi kuulda olnud.» Oblika hinnagul on aga Soome turg nii täis, et sinna on raske suurt kogust arvuteid müüa.

Viidates ärisaladustele, ei nõustunud Alo Koop dokumentaalselt tõendama, et ta on müünud välismaale 126 arvutit, millele pole kaasa pandud operatsioonisüsteeme. Koobi sõnul pole firma Soome partner huvitatud, et tema kliendid saaksid teada sellest, et müüdavad arvutid on valmistatud Eestis. Samas märkis Koop, et Pennu aktsionäre ei huvita firma müügitulemused, vaid käive ja kasum. «Müügu siis firma kas arvuteid või sukkpükse,» rääkis Koop. Pennu aktsiatest kuulub 70 protsenti Koobile.

Pennu aktsia hind Tallinna väärtpaberibörsil oli eilseks kasvanud 158 kroonini, seega on Pennu suuraktsionäri Alo Koobi omanduses oleva 490 000 aktsia koguhind poole aastaga kasvanud 77 miljoni kroonini.

«Oleme majanduspolitseinikke juba pikemat aega konsulteerinud ja loodame, et nad hakkavad peatselt tarkvarapiraatide vastu võitlema,» tähendab Tiina Krevald, kes on aasta jooksul püüdnud Eesti avalikkust tarkvarapiraatluse osas harida. Tema sõnul ei pea BSA ise tarkvarapiraate jälitama. Piisab sellest, kui informeerida kahtlusalustest politseid ja avalikkust.

Krevaldi hinnangul kasutab Eestis piraattarkvara 95 protsenti arvutikasutajatest. Kui ausal teel omandatud tarkvara osatähtsust tõsta kasvõi viie protsendi võrra, tõuseks legaalse tarkvara müügi käive senise 50 miljoni asemel 100 miljoni kroonini aastas.

Sellist laia piraattarkvara levikut põhjendavad asjatundjad nõukoguliku minevikuga, mil piraatlus polnud probleem. Tarkvaratootjad polnud turul esindatud ja arvutiprogramme peeti üldkasutatavaks ühisomandiks. Sellist veel hiljuti levinud suhtumist peab Krevald peamiseks põhjuseks, miks täna levib piraattarkvara massiliselt nii Eestis kui ka teistes postsotsialistlikes riikides.

Jaga lugu:
Hetkel kuum