4 veebruar 1997

PEPi pasunad

Põhja-Eesti Panga (PEP) ?veitsi deponeeritud 10 miljonit dollarit on nagu halb poliitiline unenägu. Siim (Kallas) oli kloostri taga metsas, kui keskpanga ametnikud üle saja miljoni krooni korstnasse kirjutasid. Peeter Vähi ei tunne Abram Sheri ega mäleta tehinguid, kuna «selliseid oli palju». Eesti Päevaleht leiab, et osa ajakirjandusest on valitsusmeelne, tümitades Kallast. On alanud uut tüüpi papiskandaal.

Eesti suurpankade juhid teavad, kuidas üheksakümnendate algul äri käis ja miks rodu pangahakatisi oma pillid kokku pidid panema. Küllap toimetasid analoogselt ka need inimesed, kes ?veitsi deposiidi afääriga lähedalt seotud olid. Nimelt astus tollal panka inimesi, kohvris oli näiteks viis miljonit dollarit. Pakkumus pangajuhile oli lihtne -- sulle viis miljonit dollarit, mulle 10 miljonit dollarit laenu, mida pangal tagasi oodata ei tasu. Kardan, et ka PEPi tollastele juhtidele eesotsas Vähiga võidi analoogne pakkumus teha.

Kuigi Kallas julgeb kahelda, kas tegu oli pangapettusega, arvan siiski, et PEPi ja Eesti Panga petmisega oli tegu kindlasti. Küsimus on pigem see, kas petjate kilda kuulusid ka PEPi endine juhtkond ja Eesti Panga tippametnikud, kes isikliku rikastumise eesmärgil tollast segast majanduskeskkonda ära kasutades suure hunniku raha taskusse pistsid. Jaatava vastuse korral suudab asja avalikustamise peainitsiaator Savisaar võib-olla Peeter Vähi vangi panna ja Siim Kallase poliitiliselt laibastada. Eitav vastus näitaks, kui rumalad olid/on pangandusilma järelevalvajad, kes tehingule kaasa aitasid.

Lahendust sellele loole ilmselt ei tule. Nagu rubla-, lindi-, korteri- ja insider trading'u-skandaalile. Eestile pole lahendused kombeks, skandaalid küll. Väiksed sulid ripuvad võllas, suured sõidavad tõllas.

Hetkel kuum