4 veebruar 1997

Rifkind ärgitab vastuseisu ELi süvaintegratsioonile

Viidates kõrge Bonni ametiisiku kinnitusele, väidab Londoni ajaleht The Independent, et pärast kuudepikkusi salaläbirääkimisi on Bonn ja Pariis jõudnud kokkuleppele luua tulevase ühisrahaga eurotsooni stabiliseerimisnõukogu, millest on kavas ametlikult teatada alles 1. jaanuaril 1999 rahaliidu (EMU) jõustumise eel. Sellesse nõukokku ei pääse rahaliidust välja jäävate riikide esindajad.

Kuna Prantsusmaa on kaua aega nõudnud tulevase Euroopa keskpanga tegevust mõjutava poliitilise organi loomist ning Saksamaa on olnud selle vastu, siis nüüdne lahendus on kompromiss. Loodaval stabiliseerimisnõukogul ei ole formaalset struktuuri, võimu ja sekretariaati, vaid tal on keskpangaga dialoogi pidamise õigus.

Nõukogu hakkab tegutsema G7 eeskuju järgi ning näeb ette EMU liikmesriikide rahandusministrite regulaarsed kohtumised, kus on arutusel valuutakursside, hõive ja maksude ühtlustamise strateegia.

Seni on otsustamata, kuidas hakkab Euroopa komisjon osalema nõukogu töös. Seni on komisjon olnud vastu igasugustele katsetele luua niisugune mitteformaalne võimukeskus, mis võib komisjoni võimu vähendada.

Arvatavasti hakkab stabiliseerimisnõukogu kokku saama vahetult enne Euroopa Liidu rahandusministrite regulaarseid kohtumisi, mille tähtsus järelikult väheneb.

Briti välisminister Malcolm Rifkind, kes äsja otsis oma seisukohale toetust Rootsist, tõdes, et ilmselt ei arva mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid nii nagu Prantsuse ja Saksa juhid, et Euroopa integratsioon peaks välja viima Euroopa föderaalriigi loomisele. Rifkind on alustanud Euroopa Liidu riikide pealinnade külastamist, et õhutada iseseisvama mõtlemisega riike Saksa-Prantsuse plaani vastu.

Euroopa Liidus valitseb seni selgusetus, kui kaugele Euroopa Liidu integratsioon üldse võib minna. Jacques Chirac küll kinnitab, et Euroopa föderaalriigi loomist ELi päevakorras ei ole, kuid mis juhtub siis, kui ELis tekib ühisraha, ühine valuuta-, kaitse- ja välispoliitika? Rifkind leiab, et selle küsimuse ühemõtteliseks selgeksrääkimiseks tuleb Euroopa Liidus läbi viia avalik debatt.

Saksamaa kantsleri Helmut Kohli ja Jacques Chiraci tõlgenduse kohaselt on Maastrichti leppe põhieesmärk Euroopa Liidu täielik integratsioon.

Malcolm Rifkindi arusaama järgi aga ei arene EL kunagi föderaalriigiks, vaid jääb rahvusriikide ühenduseks nagu seni. Ta on kindel, et enamik ELi riike toetab seda seisukohta rohkem kui föderaalriigi plaani. DI

Hetkel kuum