5 veebruar 1997

?veits juutide surve all

Vaevalt kuu aega pärast seda, kui ?veitsi valitsusel õnnestus kuidagi ära tasandada eelmise aasta lõpul president Jean-Pascal Delamuraz' terav väide, et kõik see on vandenõu, mille eesmärk on hävitada ?veits kui pangakeskus, puhkes uus skandaal. Nimelt oli ?veitsi suursaadik Ühendriikides Carlo Jagmetti sunnitud kohalt lahkuma pärast seda, kui ajakirjandusse oli jõudnud välisministeeriumi memorandum, kus suursaadik deklareeris, et juudi lobby on kuulutanud tema riigile «sõja».

Vaevalt enne seda jäi aga vahele Union Bank of Switzerland (UBS), mis oli asunud hävitama holocaust'i-aegseid dokumente, kui valitsus oli just paari päeva eest niisugused aktsioonid ära keelanud. Pank möönis, et nii eksis ta ühtlasi omaenda eeskirjade vastu, kuid samas püüdis väita, et dokumentide hävitamist korraldanud panga peaarhivaar ei teadnud valitsuse määrusest.

Panga juhatuse esimees Robert Studer ruttas kinnitama, et kõik see on «ränk eksitus». USA keskpanga juhatuse endine esimees ja praegune kontode uurimise rahvusvahelise komisjoni juht Paul Volcker on ähvardanud oma kohalt lahkuda, kui UBS ei esita nädala jooksul oma tegevusele mõistlikku põhjendust.

Ainsa ?veitsi-poolse hea tahte üleskutsega on esinenud panga Credit Suisse juhatuse esimees Rainer Gut, kes jaanuari lõpul soovitas valitsusel, keskpangal ja kommertspankadel luua hea tahte fond, mille suurus oleks üle 100 miljoni ?veitsi frangi ja millest kompenseeritaks holocaust'i ohvritele või nende sugulastele kunagine rahapaigutus ?veitsi pankadesse. Seejuures ei ole Rainer Gut päris omakasupüüdmatu, sest Ühendriikides tegutsev pank Credit Suisse First Boston võib kaotada rohkesti kliente, kui need peaksid ühinema boikotiga, mille tahavad pangale kuulutada Ameerika juudid.

Teiste ?veitsi pankade juhid, kes algul suhtusid Guti ettepanekusse eitavalt, on nüüdseks asunud koos valitsusega seda toetama. Näib, et ?veits on hakanud probleemi tõsidust ja maine puhastamise vajadust alles nüüd päriselt tajuma. Seda võib järeldada tema vastuabinõude kiirusest. Kui ekspresidendi vabandus võttis aega mitu head nädalat, siis USA-suursaadik toodi koju paari päeva pärast ning Guti ettepanekule reageeris valitsus positiivselt paari tunni pärast. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997

Hetkel kuum