• OMX Baltic−0,25%271,61
  • OMX Riga0,2%874,32
  • OMX Tallinn0,15%1 739,1
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,58
  • S&P 5002,39%5 920,76
  • DOW 303,46%43 684,06
  • Nasdaq 2,76%18 947,91
  • FTSE 100−0,07%8 166,68
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,5
  • OMX Baltic−0,25%271,61
  • OMX Riga0,2%874,32
  • OMX Tallinn0,15%1 739,1
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,58
  • S&P 5002,39%5 920,76
  • DOW 303,46%43 684,06
  • Nasdaq 2,76%18 947,91
  • FTSE 100−0,07%8 166,68
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,5
  • 06.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lühiuudised

Eestil ei ole kavatsust loobuda kasutusel olevast valuutakomitee mudelist rahapoliitikas ega krooni seotusest Saksa margaga, teatas rahandusministeerium.
Ei rahandusministeerium, valitsus ega Eesti Pank ole arutanud loobumist valuutakomitee põhimõtetest ning Eesti krooni seotusest Saksa margaga, ütles rahandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Aili Ohlau.
«Rahvusvaheline ajakirjandus on esinenud eksitava infoga, mille kohaselt Eesti liigub krooni paindliku vahetuskursi poole,» märkis Ohlau. «Alusetud spekulatsioonid on tingitud Leedu kavatsusest loobuda etapiviisiliselt liti seotusest USA dollariga ning valuutakomitee põhimõtetest.» BNS
Erastamisagentuur (EEA) alustab Eesti Gaasi 12,33% aktsiate avalikku müüki EVPde eest mais, ütles EEA peadirektor Väino Sarnet.
Sarneti sõnul otsustas EEA mullu detsembris müüa 29,33% Eesti Gaasi riigile kuuluvaist aktsiatest, seejuures läheb avalikku müüki EVPde eest 12,33% firma aktsiatest.
Eesti Gaasi suuraktsionärid, Saksa Ruhrgas ja Vene Gazprom otsustasid enne seda, et ei kasuta erastamisagentuuri müüdavast 29,33% aktsiatest 12,33% osas eelisostuõigust. BNS
Jaanuari puhaskasumi kujunemisele andsid panga teatel olulise panuse aktsiate hindade tõus Balti väärtpaberiturgudel ning Hoiupanga portfelli realiseerimine.
Panga bilansimaht kasvas jaanuaris 74,5 miljoni krooni võrra ehk 1,35 protsenti, moodustades kuu lõpus 5,62 miljardit krooni.
Jaanuaris kasvasid hoiused 95,4 mln kr võrra, olles kuu lõpus 3,3989 mld kr. Arvelduskontod vähenesid sh 37 mln kr, samas kui tähtajaliste hoiuste maht kasvas 21,8% ehk 132,4 mln kr. Omakapital suurenes 52 mln kr puhaskasumi arvel. BNS
Tallinna väärtpaberibörsi liikmeks saanud Kawe Kapital ei alusta börsil aktiivset maakleritegevust, vaid keskendub välisinvestorite portfellide haldamisele. Kawe Kapitali juhatuse esimees Sulev Nõmmann märkis, et Kawe Kapital keskendub oma tegevuses Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa institutsionaalsetele investoritele, keda ettevõte on juba poolteist aastat teenindanud. BNS
Erastamisagentuur (EEA) paneb osa Eesti Metalliekspordi (EMEX) riigile kuuluvatest aktsiatest avalikku müüki juunis.
EEA peadirektor Väino Sarnet ütles eile, et agentuur tahab juunis panna avalikku müüki 44% aktsiaid EVPde eest. Ta lisas, et heal juhul võib ettevõtte aktsiate avalik müük alata juba mai lõpus.
Järgmisena võivad Sarneti sõnul müüki tulla ASi Liviko aktsiad. Ta märkis, et kuna valitsus peab enne kooskõlastama Liviko erastamise kava, mida pole esitatud, ei saa täpset aktsiate hulka veel prognoosida.
Sarnet selgitas, et EEA tahab Liviko tervikuna erastada mõnevõrra erinevalt senisest praktikast, alustades erastamist järk-järgult vähemusaktsiate müügiga. BNS
AS Flora Kommerts sõlmis esimese Eesti firmana lepingu Peterburi suurima kaubamajaga Bolshoy Gostiny Dvor, mis kindlustab Florale kaubamajas oma müügileti.
Flora on müünud Peterburis 20 tonni tarbekeemiat, parfümeeriat ja küünlaid, teatas ettevõtte idaturu turundusjuht Viktor Sitin.
Flora Kommerts on sõlminud lepingud Ukrainas 30 tonni küünalde ja tarbekeemia müügiks. Vaatamata Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud vabakaubanduslepingule on Sitini kinnitusel probleem Ukraina siseturu kaitse litsentside ja sertifitseerimise näol.
Sitini väitel tegeleb Flora praegu aktiivselt Valgevene turu uuringutega. On loodud esimesed kontaktid Minskis ning Brestis. ÄP
Eilsel ringhäälingu seadust ettevalmistava töögrupi kohtumisel teatas töögrupi juht Rein Veidemann, et kultuuriministeerium soovib leida erakanalite esindajatega kompromisslahenduse ja on nõus piirama ETV ja Eesti Raadio reklaamimahtu tippajal viie minutini tunnis.
Veidemanni sõnul võtab kultuuriministeerium ringhäälingu seaduse loomisel aluseks ETV juristi Enn Kopli valmistatud projekti, millest ei pruugi lõplikus seadusetekstis palju järele jääda.
Seadust ettevalmistava töögrupi liikme Rein Langi sõnul on mõistetamatu, et ministeerium tahab endiselt luua seadust ringhäälingute liidu poolt tagasi lükatud projekti baasil. ÄP
Hansapank tõstis alates teisipäevast tähtajaliste ja kasutushoiuste intresse ligikaudu poole protsendi ulatuses.
Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke ütles, et pank üritab peegeldada üldist majanduskeskkonda, kus laenusurve on kasvanud. «Küsitakse rohkem, kui on hetkel võimalik anda,» sõnas ta. «Kui pank ei suuda laenunõudlust absorbeerida, peaks ta laenuintresse tõstma; kui tõstame laenuintresse, peaksime soodustama deponeerimist ja tõstma ka neid intresse,» rääkis Raasuke. BNS TALLINNA EELARVE NELJAPÄEVAL
Tallinna linnavolikogu võib neljapäeval vastu võtta selle aasta linnaeelarve, mille maht koos fondide ja omatuludega on 2,08 miljardit krooni.
Linnavolikogus on neljapäeval eelarve kolmas lugemine. Tallinna abilinnapea Ants Leemets on varem öelnud, et tõenäoliselt volikogu kinnitab eelarve.
Kui eelmine linnavalitsus esitas volikogule eelarve projekti üldmahus 1,09 mld kr, siis kolmandale lugemisele mineva tänavuse eelarve maht on 2,08 mld kr. Eelarve maht suurenes näiteks täiendavate investeeringute arvel 120 mln krooni võrra peamiselt tulude suurendamise ja ümberjagamise arvel. BNS
Tallinn investeeris mullu ligi 500 mln kr ehk rohkem, kui linna võimalused lubanuks.
Tallinna abilinnapea Ants Leemets ütles eile, et linn investeeris tulevaste perioodide arvel. Kõige enam investeeringuid -- 240 mln kr -- läks teedeehitusse. Teisel kohal oli 78 miljoniga kommunaalehitus, kolmandal haridus 65 mln krooniga ja neljas oli sotsiaalabi 29 mln krooniga. BNS
Kuressaare linnavalitsus kavandab võtta investeerimisfirmalt Talinvest 15 miljonit krooni laenu. Laenatava raha eest on kavas valmis ehitada Kuressaares Eesti Seltsi maja ja korrastada linnatänavad.
Võlakirjade emissioonist laekuvat raha kavandab linnavalitsus kasutada ainult investeeringuteks. 2 mln krooni kavatsetakse anda Kuressaare Eesti Seltsi maja ehituseks, ütles linnapea Jaanus Tamkivi. Raha ehituse lõpuleviimiseks loodab linnavalitsus saada riiklike investeeringute programmist (RIP).
Kuressaare linnavalitsus kavandab 13 mln kr laenu ka linna soojusvõrkude rekonstrueerimiseks Rootsi riiklikust fondist NUTEK. ETA
Esimesed otsused riigieelarvest raha eralduseks tippsportlastele tulevad kõige varem 20. aprillil, teatas eile kultuuriministeeriumi asekantsler Henn Vallimäe.
Esiteks pole tippsportlaste rahastamiseks eelmise aasta lõpul riigikogus vastu võetud hasartmängumaksu seaduse muudatus jõustunud, selgitas Vallimäe. Eeldusel, et seadus jõustub 1. märtsil, saab alates sellest päevast hasartmängumaksust laekuvat raha kasutada sportlastele, lisas ta. Spordialaliidult tuleva sportlase rahastamise taotluse peab esitama olümpiakomitee, spordikeskliidu ja kultuuriministeeriumi komisjon kultuuriminister Jaak Allikule, kes iga rahaeralduse otsustab, kinnitas Vallimäe. ÄP
Shell Eesti AS nimetas uue peadirektorina ametisse Pedro Cardenese (39); ametist lahkuv peadirektor Matti Salonen asub tööle Soome Shelli juhatuse liikmena.
Cardenes töötas eelmise aasta algusest firmas Balti riikide jaemüügidirektorina. Viimase 13 aasta jooksul on ta töötanud juhtivatel ametikohtadel Shelli organisatsioonis Hispaanias, Soomes ja Rootsis.
Cardenese sõnul on Shelli eesmärk järgneval kahel aastal laiendada jaemüüki ja kahekordistada tanklate arvu Balti riikides. BNS
Kindlustusseltsi Nordika juhatus tegi ettepaneku lükata kolmapäeval toimuma pidanud nõukogu koosolek edasi 12. veebruarile.
Nordika arendusdirektori Jaanus Reisneri sõnul ei muutu nõukogu päevakord. Ta märkis, et nõukogu arutab üldkoosolekul möödunud aasta majandustulemusi ning kinnitab käesoleva aasta eelarve. Tegevjuhtkond pole seni arutanud ühtegi kasumi jaotamise ettepanekut. BNS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele